Nädalavahetusel alanud sulailmad said meie lumekujudele saatuslikuks, sest koolinädala alguseks polnud meie tehtud lumekujudest enam miskit alles. Nädala edenedes, lume lisandudes aga tekkisid õue taas toredad kujukesed. Iga päev lisandub mõni veider tegelane kooli õuele meid rõõmustama.

Neljapäeval toimus lumekujude ehitamine. Selleks oli eeltööd teinud meie Vadim - suured lumekuhjad ootasid õues.  

Töö läks hooga käima. Kes oli suure labidaga, kes väikese kühvliga, kes käega kaasa aitamas. Talvelaulud kõlarist meeleolu loomas.

Pärast  jõuluvaheaega kattus meie kooli uhiuus kelgumägi kauaoodatud lumega.

Küll nüüd on kelkudel tööd, ikka mäest üles ja alla. Kuna viimased talved on olnud lumevaesed, on kelgud olnud „ töötud“.

Hoo sai sisse hokimäng, mida samuti on väga oodatud.

Lumest võlutud, valmisid õpilaskodu ustele rõõmsad  paberist lumemehed, kõigil eri ilme ja nägu.

Jääb veel oodata sulailma, et õues lumekujusid valmistama asuda.

Täna tähistasime kooli sünnipäeva, seekord pisut teistmoodi. Turvaliselt ja hajutatult sõime kringlit, tegime pilti. Õpetaja Jüri juhendamisel valmistasid õpilased fotoseina. Rõõmsad klassipered said kõik jäädvustatud. Kooli stendil olid fotod kooli algusaastatest, nii mõnigi õpetaja oli pildil üsna nooruke.

Klassijuhatajatunnis räägiti kooli sünnipäevast ja vaadati filmi. Pidulikkust päevale lisas kelgumäele sadanud kohev lumi.

Neljapäevaks, 17. detsembriks oli varem planeeritud jõulupidu. Aga aeg on selline – järelikult jääb ära?

Kui tunnid olid alanud, siis keset esimest tundi kostis koridoris kellukese helin. Mis see siis on? Oh üllatust: kõiki kutsuti õue! Kähku riidesse ja vaatama, mis toimub.

Kooli õppepaviljoni juurest kostus jõulumuusika, seal on juba tükike aega olnud ka ehitud jõulukuusk. Lapsi järjest kogunes ümber paviljoni. Ruumi oli kõigil vabalt olla. Seejärel süttisid kuusel tuled! Ja kuuse all olid juba ka kingitused- ei tea, kas nad tulid DPD-ga?

Täna tähistasime 3. adventi. Selleks oli  näiteringi lastel ette valmistatud etendus, milleks oli Jaapani muinasjutt „VÄIKE VALGE DRAAKON“. Koroonaajale kohaselt näidati meile ekraanil kooli õues filmitud lugu. Selleks kogunesime saalis, mis oli kauni kuusega ehitud. Praegusele ajale kohaselt tegime seda neljal korral, et oleksime võimalikult hajutatud.

Kogunesime täna saali tähistama 2. adventi jõulukaraokega. Koroonaajastule kohaselt olid uksed lahti, meie saalis rõõmsalt hajutatult.

Suur osa maailmast elab jõuluootuses, kodud kaunistatud, on rahu ja rõõmu, headuse ja üksteise mõistmise aeg. Meiegi tänane koosolemine oli püüd mõista teisi rahvaid jõulumuusika kaudu. Laulsime erinevate rahvaste jõululaule ja saime ka mõistatada, millises keeles esitus oli.

Teisipäeval, 1. detsembril, tähistasime advendiaja algust. Kogunesime õue oma õppepaviljoni juurde, kust juba kostis jõulumuusika ja põles küünal. Huvijuht Külli kuulutas advendiaja avatuks ja meenutas, et nüüd on aeg andeks paluda ja andestada. Et me märkaksime oma kaaslasi ja püüaksime olla head.

Seejärel laulsime koos jõululaule ja liikusime rütmis kaasa. Päkapikulaulu ajal läksid paar väiksemat poissi ise ette ja esinesid sooloartistina. Adrian oli seejuures nii asjalik ja tõsine. Tore ja armas oli koos olla. 

26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Kodanikupäeva eesmärgiks on teadvustada kodanikuks olemist. Nimelt võttis 26. novembril 1918 Maanõukogu vastu määruse “Eesti vabariigi kodakondsuse kohta”, millega loodi esmakordselt mõiste “Eesti kodanik.”

Meie Jaanikese koolis tähistasime kodanikupäeva sel aastal fotojahiga.

Ülesanded olid järgnevad:

Laulan Eesti hümni

Aitan abivajajat

Tantsin rahvatantsu

Avastan uusi ja imelisi paiku

Eestis esineb kuppelmaastikke