Valga Jaanikese Kooli 45. aastapäeva tähistamiseks suunduti juurte juurde – Kaagjärve mõisasse, kus 1977. aastal avati Kaagjärve Eriinternaatkool kui VJK eelkäija.

Tähtpäeva koosolemise avas kooli direktor Jaanika Käst südamliku tagasivaatega enda algusele haridusjuhi rajal ja kogetud hingeliigutavatele seikadele koolielust.

Iga aasta algul on meie koolil tähtis päev – sünnipäev. Seekord tähistasime aga juubelit – koolil täitus 45 aastat!

Kogunesime pidulikuks aktuseks saali, mis oli imekaunis. Selles oli meie õpetajate Vapu ja Jüri töö ja eeskätt imeteldavad ideed ja oskused. Sinisel taustal meisterlik ja kaunis lill, laudadel kompositsioonid. Juba saali seekordne paigutus oli tavalisest erinev: kahel pool lauad, mille taga istuti klasside kaupa.  Keskel oli avarust esinejatele, kõik nägid kõiki.

Valga Jaanikese Kooli kooliraamatukogu on üks 351-st kooliraamatukogust Eestis, seega kuulume 871 Eesti raamatukogude võrgustikku.

Täna, 12. jaanuari keskpäeval kuulutati teema-aasta avatuks. Meie kooliraamatukogu rohkem kui 2900 teaviku seas on mitmeid lauamänge ja nende mängimise võlust osasaamiseks ja raamatukogudeaasta  alguse märkimiseks mängiti täna meie koolis kahel vahetunnil lauamänge.

Uus aasta algas Valga Jaanikese kooli töötajatele 6. jaanuaril väga sisuka esmaabi täiendkoolitusega. Koolituse viisid läbi Kaarel Lehtoja ja Kristel Truuts SA-st Tartu Kiirabi.

Koolituspäeva jooksul tuletasime meelde:

Teisipäeval, eelviimasel koolipäeval enne vaheaega, on koolis kahes esimeses tunnis kannatamatu olla. Mõte läheb uitama päkapikutöötubadele. Mis põnevat ees ootab?

Teada on, et töötubades on juhendajad õpetaja Jüri, Vapu, Janne ja  Merike. Ja siis saabki asuda tegutsema!

Õpetaja Jüri päkapikutöötoas kaunistame kingikarpi. Ideid on palju, igaühel isemoodi.

Meie kooli jõulupidu toimus täna, 20. detsembril. Saalis oli dekoratsioonina suuresti tänu õpetaja Jüri tööle valminud näidendiks vajalik jõululaut.

Saali kogunedes mängis jõulumuusika, saalis vastavalt koroonaajale toolid hajutatult paigutatud. Saalis olid ka üksikud lapsevanemad.

Pidu alustas imekena Marina imekauni jõululauluga. Seejärel juhatas huvijuht sisse jõulunäidendi, milleks oli A. Lindgreni „Kalle, väike härjavõitleja“.

Detsembri esimesel päeval kogunesime saali tähistama avendiaja algust. Kõigepealt näidati meenutuseks eelmise aasta jõulupidu, mis toimus koroona tõttu õues. Ja lund ei olnud üldse! Aga kõik sai tehtud, laulud lauldud, tantsud tantsitud ja jõululaua ümbergi maiustatud. Kõik vaatasid videot nii vaikselt ja kohalolekuga, et vahepeal tekkis lausa kummastav tunne, kuidas see võimalik on.

Selle aasta advendiaega alustasime meeleolukalt. Esiteks sadas maha paks lumi. Teiseks olid meil 30. novembril külas pärimusmuusikud Anu ja Tõnis Taul.

Rahvamuusika ehk pärimusmuusika on muusika, mida antakse suuliselt edasi põlvest põlve. See tähendab, et emad laulavad oma lastele ja lapsed omakorda oma lastele. Tavaliselt ei ole laulude autoreid teada.

30. novembril on Eesti vabaduse pööripäev. Arvutused näitavad, et meie Eesti Vabariik on kestnud täpselt sama kaua, kui kestis vangipõlv erinevates okupatsioonides. Tervelt 18 950 päeva.

29. novembril tähistasime kodanikupäeva ja vabaduse pööripäeva fotojahiga. Selle aasta jahi pealkirjaks  oli „Minu kodu on Eestimaa.“ Osa võtsid õpetaja Oksana klass ja Oskars ning õpetaja Mareti klass.

Pilte tuli teha kuus. Teemad olid järgmised: