Täna tähistasime vastlapäeva, loomulikult õues. Kõigepealt juhatas tegevused sisse pilkupüüdva sinimustvalge tutimütsiga huvijuht Külli. Lõpus lapsi ootava traditsioonilise lõunasöögi – hernesupi ja vastlakukli - teadustamise peale kõlas isegi aplaus.

Koolipere oli jaotatud kahte gruppi. Nooremad klassid läksid kohe meie aia taga asuvale liumäele. Siin vaadati, kes teeb pikema liu kelguga. Küll püüti, aga üsna algul sõitnud Mattiase poolt püstitatud tähist ei suutnud keegi ületada. Aga oma sõitu nautida suudeti ikka!

Sõbranädal algas sellega, et kooliperet kutsuti märkama ja jäädvustama heategu. Klassijuhataja tunnis toimus arutelu selle üle, mis on heategu. Avatud oli ka sõbrapost kuhu sai oma head soovid jätta. Kuna kaarte oli ikka väga palju, siis vajas postkast iga päev tühjendamist. Esmaspäeval võis koolimajas näha sõbrapäevale kohaselt punasesse riietunud õpilasi ja õpetajaid.

Stendile lisandusid pildid ja kokkuvõtted nädala heategudest. Siin mõned näited.

Kõik algas sellest, et plaanisime kõik koos kooli saalis Sipsiku filmi vaadata. Meie plaanile aga tegi kiire lõpu viiruseoht koolis ja vastavad ennetusmeetmed. Film ei jäänud  aga nukralt oma aega ootama, vaid „ärkas ellu“ nagu raamatus Sipsik. Film rändas klassist klassi ning innustas lapsi päris oma Sipsikut meisterdama ja joonistama. Õpetaja Õie klassi lapsed said valmis oma enda Sipsikud, kellega vahel  on mõnus mängida.

Nädalavahetusel alanud sulailmad said meie lumekujudele saatuslikuks, sest koolinädala alguseks polnud meie tehtud lumekujudest enam miskit alles. Nädala edenedes, lume lisandudes aga tekkisid õue taas toredad kujukesed. Iga päev lisandub mõni veider tegelane kooli õuele meid rõõmustama.

Neljapäeval toimus lumekujude ehitamine. Selleks oli eeltööd teinud meie Vadim - suured lumekuhjad ootasid õues.  

Töö läks hooga käima. Kes oli suure labidaga, kes väikese kühvliga, kes käega kaasa aitamas. Talvelaulud kõlarist meeleolu loomas.

Pärast  jõuluvaheaega kattus meie kooli uhiuus kelgumägi kauaoodatud lumega.

Küll nüüd on kelkudel tööd, ikka mäest üles ja alla. Kuna viimased talved on olnud lumevaesed, on kelgud olnud „ töötud“.

Hoo sai sisse hokimäng, mida samuti on väga oodatud.

Lumest võlutud, valmisid õpilaskodu ustele rõõmsad  paberist lumemehed, kõigil eri ilme ja nägu.

Jääb veel oodata sulailma, et õues lumekujusid valmistama asuda.

Täna tähistasime kooli sünnipäeva, seekord pisut teistmoodi. Turvaliselt ja hajutatult sõime kringlit, tegime pilti. Õpetaja Jüri juhendamisel valmistasid õpilased fotoseina. Rõõmsad klassipered said kõik jäädvustatud. Kooli stendil olid fotod kooli algusaastatest, nii mõnigi õpetaja oli pildil üsna nooruke.

Klassijuhatajatunnis räägiti kooli sünnipäevast ja vaadati filmi. Pidulikkust päevale lisas kelgumäele sadanud kohev lumi.

Neljapäevaks, 17. detsembriks oli varem planeeritud jõulupidu. Aga aeg on selline – järelikult jääb ära?

Kui tunnid olid alanud, siis keset esimest tundi kostis koridoris kellukese helin. Mis see siis on? Oh üllatust: kõiki kutsuti õue! Kähku riidesse ja vaatama, mis toimub.

Kooli õppepaviljoni juurest kostus jõulumuusika, seal on juba tükike aega olnud ka ehitud jõulukuusk. Lapsi järjest kogunes ümber paviljoni. Ruumi oli kõigil vabalt olla. Seejärel süttisid kuusel tuled! Ja kuuse all olid juba ka kingitused- ei tea, kas nad tulid DPD-ga?

Täna tähistasime 3. adventi. Selleks oli  näiteringi lastel ette valmistatud etendus, milleks oli Jaapani muinasjutt „VÄIKE VALGE DRAAKON“. Koroonaajale kohaselt näidati meile ekraanil kooli õues filmitud lugu. Selleks kogunesime saalis, mis oli kauni kuusega ehitud. Praegusele ajale kohaselt tegime seda neljal korral, et oleksime võimalikult hajutatud.