15. veebruaril toimusid Porkunis räätsajooksu võistlused. Võisteldi 100m, 200m ja 4 x 100m teatejooksus. Võistlustel osales 20 asutust üle Eesti. Võistlused olid seekord Torino 2025 maailmamängude kvalifikatsioonivõistluseks. Vastavalt reeglitele loositakse 16+ vanuserühmade divisjonide võitjate vahel sportlased, kes Eestit räätsajooksus esindavad. Avalik loosimine toimub 5. märtsil Pühajärvel. Valga Jaanikese Koolist osalesid Hardi, Kristo, Kert, Erki, Reimo ja Janar.

Allikas: Eriolümpia Eesti Ühendus/ Special Olympics Estonia fb leht

Õpetaja Oksana klassi õpilased osalesid Valga Muuseumi muuseumitunnis. Eesti lipu sünni -ja elulugu on põnev ja seiklusrikas. Täna võime uhkusega nentida, et vaatamata ajaloo keerdkäikudele ja raskustele on see lipp säilitanud väga olulise koha eestlaste südames ja ka kõige karmimatel okupatsiooniaastatel ei unustatud teda kui üht rahvuslikku sümbolit. Muuseumitunnis Eesti lipu lugu kuulasid õpilased ettekannet Eesti lipust ja said ise valmistada väikese lipu.

Haridusasutuse juhi oluline roll on olla tasakaalustaja: traditsiooniliste ja uudsete lähenemiste vahel, pedagoogide ja lastevanemate vahel, koolipidaja ja kooli vahel, kõigega toimetulemise ja vaimse tervise vahel. Direktor käiski kuulamas, kuidas olla elujõuline koolijuht ja oma koole tervelt edasi viia.

Foto: EKJÜ.

13. veebruaril tähistasime koolis vastlapäeva, mille olid ette valmistanud ja ka viisid läbi õpilasesinduse liikmed. Kooli kokatädid olid valmistanud selleks päevaks maitsva hernesupi, mis on traditsiooniline vastlapäeva söök. Kui eelmisel päeval käisime muuseumis teooriat kuulamas, siis nüüd oli aeg praktikaks. Lahti läks vahva ja lustakas vastlamängude trall. Vastlapäeva kotijooksu, kada ajamise ja hoburakendi võistluse tegi kaasa meie kooli direktor Jaanika. Võistumängude juveeliks oli köie tõmbamine.

12. veebruaril käisid meie kooli õpetajate Liidia, Janne ja Kersti klassi õpilased Valga Muuseumi muuseumitunnis "Hõissa, meil on vastlad!".

Saime teada, et  vastlapäev kuulub  liikuvate pühade tsüklisse, kindel on vaid nädalapäev ja kuu faas. Selle kohta on ütlemine: vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva. Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi.

Just sellise ümmarguse aastapäeva puhul korraldati Käärikul 6.-7. veebruaril saalihokivõistlused, mis tõi kokku rekordarvu võistkondi- 18.

Päeva alustati avatseremooniaga, kus lauldi ühiselt Taiga Lauri kirjutatud saalihoki laulu, esinesid JJ- Street tantsijad ning osalejaid tervitas ka euroopa eriolümpia saalihoki tehniline delegaat ning ühtlasi Taani saalihoki president Steen Houman. Külalistena oli võistlustel ka meeskond Lätist.

Sel aastal märkame, väärtustame ja hoiame erinevate rahvaste kultuuri. Alustasime oma teekonda 1. veebruaril Austria päevaga.

31. jaanuaril toimus Eesti Vabadussõja üks suurimaid lahinguid. Valgamaal Paju monumendi juures tähistati 105. aasta möödumist Vabadussõja Paju lahingust, mille käigus sai surmavalt haavata partisanide pataljoni ülem leitnant Julius Kuperjanov.

 Sõna võtsid Eesti Vabariigi president Alar Karis ja erinevad väejuhid, kes rääkisid Paju lahingu ajaloost.

30. jaanuaril on meie kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Sel päeval tähistame nüüd juba teist aastat eesti kirjanduse päeva.

Õpetaja Mareti klass uuris kõigepealt, kes oli A.H. Tammsaare ja mida ta kirjutas. Samas arvutati välja, et sel aastal on ta 146. sünniaastapäev. Siis asuti vaatama Eduard Bornhöhe raamatu „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ järgi valminud filmi „Viimne reliikvia.“

Klooster on ümbritsevast maailmast eraldatud hooned ja ala, kus tegeletakse usu ning palvetamisega.

24. jaanuril toimus Tallinnas Toni judokoolis Eriolümpia judovõistlus. JUDO on kõige levinum kahevõitlusala maailmas, mida harrastab ligi 30 miljonit inimest. Pedagoog, filosoof ning hilisem Jaapani  haridusjuht – JIGORO KANO arendas eelneva baasil uue kahevõitlusala, mille tehnika ja reeglid välistasid vastase tahtliku vigastamise. Judo tähendab jaapani keeles “pehmet teed”. Judo ei ole pelgalt füüsiline treening, vaid KASVATUSFILOSOOFIA, mis keskendub kogu maailmas ühisele kaheksale printsiibile: JULGUS, AUSTUS, TAGASIHOIDLIKKUS, SIIRUS, SÕPRUS, AU, VIISAKUS, ENESEKONTROLL.