Valga Jaanikese kooli kodukord
Kooli kodukord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §68 lg 1 alusel.
Valga Jaanikese Kooli Kodukord on kehtestatud direktori 07.12.2012 käskkirjaga nr 1-1/197.
Jälgimisseadmestiku kasutamise kord on lisatud 05.06.2019 (direktori käskkiri 1-1/171). Hoolekogu andis kodukorra muudatuse kohta arvamuse 14.05.2019, õpilasesindus 20.05.2019.
§ 1.Üldsätted
(1) Valga Jaanikese Kooli (edaspidi kooli) kodukord on õpilastele ja kooli töötajatele täitmiseks kohustuslik õppekavale vastava ja õppekavavälise tegevuse ajal nii kooli territooriumil kui ka väljaspool kooli.
(2) Kooli kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel ja kooli raamatukogus.
(3) Kodukorra järgimine on õpilase käitumise hindamise aluseks. Õpilase suhtes, kes ei käitu kooli kodukorra kohaselt, rakendatakse põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid PGS §58 sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Kooli kodukorras on PGS-i ning haridus- ja teadusministri määruste alusel sätestatud järgmised korrad:
1) õpilase ja tema vanema kooli päevakavast teavitamise kord;
2) õpilasreeglid;
3) õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord;
4) kooli õppetegevuses osalemine ja õppest puudumisest teavitamise kord’
5) hindamisest teavitamise kord
6) õpilaste tunnustamise kord;
7) õppekirjanduse kasutamise kord;
8) kooli rajatiste, ruumide ja vahendite kasutamise kord;
9) tugi- ja mõjutusmeetme rakendamine ja sellest teavitamise kord;
10) kooli poolt esemete hoiulevõtmise kord;
11) kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord;
12) õpilaspileti kasutamise kord koolis;
13) ravimite hoidmise ja kasutamise kord;
14) jälgimisseadmestiku kasutamise kord.
§ 2. Õpilase ja tema vanema kooli päevakavast teavitamise kord
(1) Kooli päevakava kehtestab direktor PGS § 25 alusel.
(2) Õpilase päevakava ja tunniplaan tehakse õpilasele ja tema vanemale teatavaks kooli veebilehe ja õpilaspäeviku kaudu.
§ 3. Õpilasreeglid
(1) Kooli kodukorra alusel koostatakse õpilastele arusaadavalt sõnastatud õpilasreeglid, kus selgitatakse õpilase õigusi ja kohustusi (vt lisa 1).
(2) Õpilasreegleid tutvustatakse õpilase vanematele (eestkostjale/hooldajale) lapse kooli vastuvõtmisel. Õpilasele tutvustab õpilasreegleid klassijuhataja.
(3) Õpilasreeglid asuvad kooli infostendil ja klassiruumides ning kooli veebilehel.
(4) Õpilasreeglite muudatustest teavitatakse õpilasi ja nende vanemaid.
§ 4. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord
Vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamine
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
(2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ning füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise eelduseks on kooli kodukorra täitmine ning üksteise suhtes lugupidav käitumine.
(3) Koolis töötab sotsiaalpedagoog, kelle poole saab õpilane, õpetaja, koolitöötaja või lapsevanem oma probleemidega pöörduda.
(4) Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle koolipäeva, sh õpilaskodu õpilaste üle kogu ööpäeva vältel.
(5) Õpilastel on koolis keelatud:
1) omada, tarbida ja levitada alkohoolseid jooke, tubakatooteid ja narkootilisi aineid;
2) omada tervist ja turvalisust ohustavaid esemeid: külm- ja tulirelvad, kemikaalid, tuletikud ja -masinad, aerosoolid jne;
3) teha omavahelisi ostu-, müügi- ja vahetamise tehinguid;
4) helisalvestada, filmida ja pildistada asjasse puutuvate isikute nõusolekuta.
(6) Jalgratastega sõitmine kooli territooriumil toimub vaid kasvataja loal pärast koolipäeva lõppu.
(7) Õpilane ei tohi õppepäeva jooksul kooli territooriumilt omavoliliselt lahkuda. Pärast õppetunde annab õpilaskodu õpilasele loa kooli territooriumilt lahkumiseks kasvataja.
(8) Turvalisuse tagamise eesmärgil on koolil õigus piirata õpilaste koolihoonest lahkumist ning igal koolitöötajal on õigus kontrollida õpilaste koolihoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.
(9) Igal koolitöötajal on õigus kontrollida võõraste isikute viibimist koolihoones ja kooli territooriumil. Vajadusel on koolitöötajal õigus paluda võõral koolihoonest või territooriumilt lahkuda. Kella 18.00-st kuni 7.30-ni on võõrastel kooli territooriumil viibimine keelatud.
(10) Õppekäigu ja ekskursiooni ajal vastutab õpilase ohutuse ja turvalisuse eest direktori käskkirjaga määratud õpetaja, kelle tegutsemise juhend on fikseeritud kooli hädaolukorra lahendamise plaani III osas.
(11) Õpilaste turvalisuse huvides võimaldab kool politseil läbi viia operatsioone narkootikumidega seotud õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks.
(12) Kui kooli territooriumil viibivad suitsetavad, alkoholi- või narkojoobes isikud, siis kooli- töötaja pöördub abi saamiseks koheselt politsei poole telefonil 112.
(13) Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks.
1) Klassijuhataja/kasvataja:
1.1 jälgib õpilaste omavahelisi suhteid ja klassi/rühma mikrokliimat;
1.2 viib läbi vestlusi ja muid üritusi õpilaste suhete parendamiseks;
1.3 teavitab sotsiaalpedagoogi ja lapsevanemaid kiusamise ja vägivalla ilmingutest.
2) Aineõpetaja:
2.1 kindlustab õppetunnis rahuliku ja positiivse töömeeleolu, vältides igasugust füüsilist ja vaimset vägivalda;
2.2 teavitab klassijuhatajat õpilaste käitumisprobleemidest ja vägivalla ilmingutest;
2.3 täidab korrapidajana vahetunnis oma kohustusi ning tagab õpilaste turvalisuse.
3) Kooli juhtkond:
3.1 omab teavet koolikiusamise ja vägivalla juhtumite kohta;
3.2 abistab õpetajaid ja teisi kooli töötajaid juhtumite lahendamisel;
3.3 viib õpilaste ja lapsevanemate hulgas läbi kooli turvalisust puudutavaid küsitlusi;
3.4 analüüsib koolis aset leidnud vaimset ja füüsilist turvalisust ohustanud juhtumeid ja nende põhjusi ning rakendab turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed;
3.5 arutab koolikiusamise ja vägivallaga seotud küsimusi nõupidamistel ja õppenõukogus,
3.6 vajadusel pöördub õiguskaitseorganite poole;
3.7 korraldab vajadusel koolitusi pedagoogidele ja lastevanematele, kuidas ennetada ja lahendada vägivallaga seotud probleeme;
vestleb õpilaste ja lapsevanematega.
Turvalisust ohustavatele juhtumitele reageerimine
(14) Õpilane pöördub ohu korral koheselt tema läheduses oleva koolitöötaja poole ja räägib probleemist.
(15) Ohuolukorras määratleb koolitöötaja, kas tegemist on turvalisust ohustava olukorraga või hädaolukorraga (vt joonis 1) ja tegutseb kooli kodukorras või kooli hädaolukorra lahendamise plaanis sätestatud viisil.
Joonis 1 Turvalisust ohustavate olukordade skeem
(16) Iga koolitöötaja sekkub, nähes õnnetusjuhtumit, koolikiusamist või koolivägivalla juhtumit, abistab kannatanut ja edastab teabe turvalisust ohustavast juhtumist teavitamise skeemi alusel (vt joonis 2).
(17) Avaliku korra rikkumise (kaasneb füüsiline vägivald) ja kehalise väärkohtlemise (kaasneb vigastuse tekitamine) juhtumit pealt näinud või juhtumist informeeritud koolitöötaja sekkub ja rahustab osapooled. Kannatanu ohtliku seisundi korral teavitab koolitöötaja koheselt kiirabi ja politseid ning seejärel kooskõlastab edasise tegevuse kooli direktsiooniga. Edasine tegevus toimub kooli hädaolukorra plaani kohaselt.
(18) Direktoril on õigus kooli nimel pöörduda politseisse juhtumi menetlemiseks. Ohtlike olukordade korral pöördub politseisse kohalviibiv täiskasvanu.
(19) Terviserikke või trauma korral otsustab õpetaja /kasvataja õpilase seisundi ohtlikkuse üle. Ohtliku seisundi korral kutsub õpetaja/kasvataja koheselt kiirabi ja seejärel kooskõlastab edasise tegevuse kooli direktsiooniga. Edasine tegevus toimub kooli hädaolukorra plaani kohaselt.
(20) Koolis aset leidnud õnnetus- ja vägivallajuhtumid registreeritakse kindla vormi alusel (vt kooli hädaolukorra plaani lisa 7). Juhtumi avastaja fikseerib talle teada olevad asjaolud, juhtumiga seotud õpilaste andmed, kannatanu kahjustused, tema poolt rakendatud meetmed ja info edastamise. Registreerimislehe alusel tegeleb vägivallajuhtumi lahendamisega edasi kooli sotsiaalpedagoog, õnnetusjuhtumiga õppealajuhataja.
(21) Koolitöötajal on õigus võtta hoiule ese või aine, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut (vt kooli kodukorra § 11 ja 12 ning kooli hädaolukorra lahendamise plaani II osa).
(22) Joobetunnustega või suitsetavast õpilasest teavitatakse politseid ja lapsevanemat (vt kooli hädaolukorra plaani II osa).
(23) Koolist omavoliliselt lahkumisest teavitab klassijuhataja/ kasvataja õpilase vanemat ning direktorit, kes otsustab politseisse pöördumise vajaduse.
(24) Õpilase kohatu käitumise korral rakendab koolitöötaja jooksvalt pedagoogilisi võtteid või teeb ettepaneku tugi- ja mõjutusmeetmete kohaldamiseks.
(25) Õpilase haigestumisel pöördub õpetaja/kasvataja kooliõe töö ajal kooliõe poole, kes otsustab edasise tegevuse ja vajadusel lapse kojusaatmise. Meditsiinitöötaja puudumise korral kooskõlastatakse tegevus kooli direktsiooniga. Õpetaja/kasvataja teavitab lapse haigestumisest lapsevanemat.
(26) Lapse elu mitteohustava trauma korral piisab õpilasele esmaabi andmisest. Lapsevanemat teavitab lapse terviseprobleemist klassijuhataja või kasvataja.
(27) Sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju, käsitletakse hädaolukorrana ning sellele reageerimine toimub kooli hädaolukorra lahendamise plaani alusel.
Turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamine
(28) Õpilane teavitab õpilaste ja/või koolitöötajate turvalisust ohustavast juhtumist koheselt koolis töötavat täiskasvanut.
(29) Koolitöötaja edastab info turvalisust ohustavast juhtumist teavitamise skeemi alusel (vt joonis 2).
(30) Klassijuhataja/kasvataja või sotsiaalpedagoog teavitab turvalisust ohustanud juhtumist ja selle lahendamise käigust viivitamatult kannatanu ja juhtumi põhjustanud õpilase vanemaid. Tõsisemate juhtumite korral teavitab lapsevanemaid direktor.
(31) Kool eeldab, et lapsevanem pöördub probleemide lahendamiseks lapse klassijuhataja või kooli sotsiaalpedagoogi poole.
(32) Kooliväline isik (linna- või vallavalitsuse lastekaitsetöötaja jt) teavitab turvalisust ohustavast olukorrast kooli sotsiaalpedagoogi või direktorit.
(33) Kooliõde teavitab kõigist koolivälist lahendust nõudvatest õpilaste tervisega seotud probleemidest kooli direktsiooni.
Joonis 2 Turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise skeem
(34) Igast raskemast õnnetus- või hädaolukorrast koolis (pommiähvardus, tulekahju, terrorismiakt, õpilase kadumine, õnnetus kooli või õppekäigul jne) tuleb teavitada kohe direktorit ja Päästeameti häirekeskust telefonil 112. Hädaolukorras toimub teavitamine hädaolukorras info liikumise skeemi järgi (vt kooli hädaolukorra plaani lk 6).
Turvalisust ohustavate juhtumite lahendamine
(35) Õpilaste omavahelised pisitülid ja -solvamised lahendatakse klassijuhataja/kasvataja poolt klassi/kasvatusrühma siseselt.
(36) Koolis aset leidnud vaimse ja füüsilise vägivalla juhtumite lahendamist juhib sotsiaalpedagoog, tehes koostööd võrgustiku partneritega (vt joonis 2). Selgunud asjaolude põhjal teeb sotsiaalpedagoog klassijuhatajale või direktsioonile ettepaneku õpilase suhtes sobiva tugi- või mõjutusmeetme kohaldamiseks (vt kooli kodukorra § 10).
(37) Õnnetusjuhtumite ja muude turvalisust ohutavate juhtumite lahendamist juhib õppealajuhataja, tehes koostööd võrgustiku partneritega (klassijuhataja, kasvataja, sotsiaalpedagoog, lapsevanem).
(38) Juhtumit lahendaval koolitöötajal on õigus võtta juhtumis osalenutelt ja pealtnägijatelt suulised või kirjalikud seletused.
(39) Direktoril või õppealajuhatajal on õigus nõuda juhtumi ajal tööl olnud töötajalt kirjalikku selgitust juhtumi kohta.
(40) Kui vähegi võimalik, püütakse juhtum lõpetada osapoolte lepitamisega.
(41) Õppealajuhataja analüüsib kõiki koolis aset leidnud vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavaid juhtumeid (vt kooli kodukorra lõige 36 ja lõige 37) ja teeb vajadusel direktorile ettepaneku täiendavate turvalisust toetavate koolikorralduslike abinõude rakendamiseks.
(42) Täpsemad juhised koolis ja väljasõitudel õpilaste ning koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavates olukordades tegutsemiseks on kooli hädaolukorra lahendamise plaani II ja III osas. Õpilastele tutvustatakse nimetatud dokumenti neile eakohasel viisil.
§ 5. Kooli õppetegevuses osalemine ja õppest puudumisest teavitamise kord
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:
1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;
2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse
§ 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;
3) olulised perekondlikud põhjused:
3.1 matus
3.2 pulm
3.3 vanema terviseprobleem
3.4 lapse sünd peresse;
4) ettenägematud asjaolud;
5) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused:
5.1 ajutine pere majandusraskus pikkusega kuni 3 päeva.
(3) Kool peab õppest puudumise üle pidevat arvestust ning vanem saab sellega tutvuda e-kooli vahendusel. Iga õppeveerandi ja -aasta lõpus teavitatakse vanemat õpilase puudumistest klassitunnistuse kaudu. Klassitunnistusele märgitakse koolist puudutud tundide koguarv ja põhjuseta puudutud tundide arv.
(4) Vanem teavitab õppest puudumise esimesel päeval klassijuhatajat õpilase puudumisest ja selle põhjustest.
(5) Kui vanem pole teavitanud kooli õpilase puudumisest, teavitab klassijuhataja sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval vanemaga (eestkostja/hooldaja) kokkulepitud sidekanali kaudu.
(6) Õpilane esitab kooli tulles klassijuhatajale lapsevanema või meditsiiniasutuse tõendi puudumise põhjuse kohta.
(7) Kui klassijuhataja ei saa vanemaga kontakti, pöördub ta õpilase puudumise kolmandal päeval puudumise põhjuse väljaselgitamiseks kooli sotsiaalpedagoogi poole.
(8) Kui sotsiaalpedagoogil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust.
(9) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole.
(10) Kui õpilane on ilma mõjuva põhjuseta õppetunnist puudunud või kolm korda tundi hilinenud, teavitab klassijuhataja probleemist lapsevanemat.
§ 6. Hindamisest teavitamise kord
(1) Õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted ja kord on kirjeldatud kooli õppekavas.
1) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele aineõpetajad ja klassiõpetajad õppeperioodi alguses.
2) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta alguses.
(2) Õpilase ja vanema (eestkostja/hooldaja) teavitamine hinnetest ja hinnangutest toimub:
1) pidevalt e-kooli vahendusel; õppeveerandi ja -õppeaasta lõpus klassitunnistuse kaudu, vähemalt kord aastas õpilase arenguvestlusel.
2) Lisaks punktis 1 toodule toimub lihtsustud õppes hindamisest teavitamine pidevalt õpilaspäeviku vahendusel, toimetuleku- ja hooldusõppes individuaalsete vestluste käigus kord nädalas.
(3) Klassitunnistusele märgitakse:
1) täiendavale õppetööle jätmine ja selle sooritamine;
2) koolist õppeveerandis puudutud tundide koguarv ja põhjuseta puudutud tundide arv;
3) mitterahuldava käitumishinde põhjendus.
(4) Kooli õppekavas sätestatud hindamise kord on avalikustatud kooli veebilehel ja paberil vormistatult õpetajate toas.
§ 7. Õpilaste tunnustamise kord
(1) Headele ja väga headele hinnetele õppivat ning hea ja eeskujuliku käitumisega õpilast tunnustatakse õppeperioodi ja õppeaasta lõpus meenega.
(2) Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» ja kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustatakse õpilast kooli õppenõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
Kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest” tunnustatakse õppeaasta lõpus kooli õppenõukogu otsusel 2. - 9. klassis ja lisa-aastal õppivat õpilast, kui tema muusika- ja kunstiõpetuse ning kehalise kasvatuse aastahinne on vähemalt „4” ja teiste õppeainete aastahinded „5” ning käitumine „eeskujulik”. Klassijuhataja teeb õppenõukogule ettepaneku õpilase tunnustamiseks.
(3) Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel on kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne «väga hea»
(4) Põhikooli lõpetaja kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.
(5) Meenega tunnustatakse õpilast heade tulemuste eest koolisisestel, linna või üleriigilistel konkurssidel, viktoriinidel, spordi- ja muudel võistlustel. Esildise õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja, aineõpetaja, huvijuht, kasvataja, ringijuht või treener.
(6) Vanemaid/hooldajaid tunnustatakse lapse hea kasvatamise eest tänukirjaga lapse kooli lõpetamisel.
§ 8. Õppekirjanduse kasutamise kord
(1) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool võlaõigusseaduses § 389 - 395 sätestatust, arvestades PGS § 20 ning haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määruses nr 46 „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ sätestatud erisusi.
(2) Õpilane või tema vanem ja koolitöötaja peab kandma tasuta kasutamiseks antud õpikute tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud.
(3) Õpilane ja koolitöötaja ei vastuta kasutusse antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede otstarbelisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.
(4) Õpilane ja koolitöötaja peab tema kasutusse antud õpikud kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kooli raamatukogu võib õppevahendi tagastamist nõuda ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul õpilane või kooli töötaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada.
(5) Õpikute tagastamine kasutustähtaja lõpul toimub raamatukogu poolt määratud korra alusel, mis on sätestatud raamatukogu kasutuseeskirjas.
(6) Raamatukogu võib õpiku tagasi nõuda, kui:
1) ta vajab õpikut ettenägematute asjaolude tõttu;
2) õpilane või koolitöötaja annab õpiku kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui õpik on tõsiselt ohustatud õpilase või koolitöötaja kohustuste rikkumise tõttu;
3) õpilane arvatakse koolist välja või koolitöötajaga lõpetatakse tööleping.
(7) Kui õpikud laenutati individuaalselt õpilasele, siis vastutab õpikute tagastamise eest õpilane. Kui õpikud anti ainekomplektina aineõpetajale või klassikomplektina klassijuhatajale, siis vastutab õpikute raamatukogule tagastamise eest vastavalt aineõpetaja või klassijuhataja.
(8) Õpikud tagastatakse aineõpetaja või klassijuhataja poolt õppeaasta lõpus.
§ 9. Kooli rajatiste, ruumide ja vahendite kasutamise kord
(1) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid. Reeglina kasutatakse kooli ruume ja vahendeid üheskoos õpetaja, ringijuhi, kasvataja või abikasvatajaga.
(2) Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi, tehniliste ja muude vahendite õpilastele õppekavavälises tegevuses tasuta kasutamisele andmisel lähtub kool võlaõigusseaduses § 389 - 395 sätestatust.
§ 10. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamine ja sellest teavitamise kord
(1) Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise eesmärk on mõjutada õpilasi kooli ja õpilaskodu kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama, toetada õpilaste võimetekohast arengut ja sotsialiseerumist ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis.
(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.
(3) Koolis kasutatakse järgmisi tugimeetmeid:
1) õpilasega arenguvestluse läbiviimine;
2) individuaalse õppekava rakendamine;
3) õpilase suunamine kooli juures tegutsevasse huviringi;
4) õpilase suunamine õpilaskodusse;
5) tugispetsialisti (sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, logopeedi) teenuse osutamine;
6) käitumise tugikava rakendamine.
(4) Tugimeetmete rakendamise põhimõtted on fikseeritud kooli õppekavas. Tugimeetme rakendamisest teavitatakse vanemat kirjalikult e-kirjaga või paberil vormistatud kirjaga.
(5) Õpetaja ja klassijuhataja pädevuses olevad mõjutusmeetmed
1) Õpilase käitumise arutamine õpilasega (vajadusel kaasatakse teised aineõpetajad).
2) Suuline märkus või kirjalik märkus e-kooli ja/ või õpilaspäeviku vahendusel.
3) Õpilase käitumise arutamine vanemaga (vajadusel kaasatakse teised aineõpetajad).
4) Esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine.
5) Konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks.
(6) Õpetaja ja klassijuhataja poolt rakendatud mõjutusmeetmed fikseeritakse
e-koolis, vägivallajuhtumite lahendamisel rakendatud meetmed vägivallajuhtumite registreerimise lehel.
(7) Õpilaskodu kasvataja käsutuses olevad mõjutusmeetmed
1) Õpilase käitumise arutamine õpilasega (vajadusel kaasatakse teised kasvatajad ja/või abikasvatajad).
2) Suuline märkus või kirjalik märkus õpilaspäeviku vahendusel.
3) Õpilase käitumise arutamine klassijuhatajaga.
4) Õpilase käitumise arutamine vanemaga.
5) Esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine.
6) Konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks.
(8) Kasvataja poolt rakendatud mõjutusmeetmed fikseeritakse õpilaskodu kasvatajate valvepäevikus, vägivallajuhtumite lahendamisel rakendatud meetmed vägivallajuhtumite registreerimise lehel.
(9) Aineõpetajal, klassijuhatajal ja õpilaskodu kasvatajal on õigus teha õppealajuhatajale või direktorile ettepanek tema pädevuses olevate mõjutusmeetmete kohaldamiseks.
(10) Direktsiooni pädevuses olevad mõjutusmeetmed
1) Õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures, vajadusel koos vanemaga.
Õpilase käitumise arutamisel osaleb klassijuhataja.
2) Õpilase eemaldamine õppetunnist koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused. Ettepaneku õpilase eemaldamiseks õppetunnist teeb aineõpetaja. Meetme rakendamisest teavitab direktsiooni liige õpilase klassijuhatajat ja klassijuhataja teavitab lapsevanemat. Õpilast e-koolis tunnist puudujaks ei märgita, märkustesse tehakse kanne „tunnist eemaldatud“.
3) Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.
Meedet kohaldatakse õpilasele vaid vanema nõusolekul, meetme rakendamine kehtestatakse direktori käskkirjaga ja sellest teavitatakse klassijuhatajat. Meedet kasutatakse eelkõige juhul, kui kooli vara on tahtlikult või mittesihipärase kasutamise käigus rikutud. Meetme kohaldamisel arvestatakse õpilase kojujõudmiseks transpordi korraldust.
4) Kirjalik noomitus.
Meedet rakendatakse juhul, kui õpilane on korduvalt rikkunud kooli kodukorda või on korda saatnud raske kodukorrarikkumise. Noomitus kehtestatakse direktori käskkirjaga, mille koopia edastatakse õpilase vanemale. Meetme kohaldamisest teavitatakse klassijuhatajat.
5) Õpilasele tugiisiku määramine.
Tugiisik määratakse õpilasele tema käitumise tugikava elluviimiseks, mille eesmärgiks on õpilase positiivse käitumise kujundamine. Tugiisiku määramine kehtestatakse direktori käskkirjaga, mille koopia edastatakse õpilase vanemale. Meetme kohaldamisest teavitatakse klassijuhatajat.
6) Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul.
Meedet rakendatakse aineõpetaja või klassijuhataja ettepanekul. Koolis viibimise kohustus kehtestatakse direktori käskkirjaga, mille koopia edastatakse õpilase vanemale. Meetme kohaldamisel arvestatakse õpilase kojujõudmiseks transpordi korraldust ja selle rakendamisest teavitatakse klassijuhatajat.
7) Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest.
Meedet rakendatakse klassijuhataja ettepanekul. Meede rakendatakse direktori käskkirjaga, kus fikseeritakse ka meetme rakendamise periood. Meetme kohaldamisest teavitatakse eelnevalt õpilase vanemat kirjalikult ning vanem kinnitab kirjalikult, et on otsusest teadlik.
(11) Kooli õppenõukogu ja/või hoolekogu pädevuses olevad mõjutusmeetmed
1) Õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus koos lapsevanemaga.
Meedet rakendatakse direktori ettepanekul ja sellest teavitatakse eelnevalt õpilase vanemat paberil vormistatud või e-kirja vahendusel. Meetme kohaldamisest teavitatakse klassijuhatajat.
2) Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
Meetme rakendamise otsuse teeb õppenõukogu direktsiooni ettepanekul ning lapsevanema teadmisel. Otsuses fikseeritakse meetme rakendamise periood, mis ei tohi ületada 10 õppepäeva ühes poolaastas. Otsus vormistatakse kirjalikult ning antakse õpilasele ja lapsevanemale kätte allkirja vastu.
3) Õpilaskodu nimekirjast kustutamine. Meetme rakendamise otsuse teeb õppenõukogu direktsiooni ettepanekul ning lapsevanema teadmisel. Otsus vormistatakse kirjalikult ning antakse õpilasele ja lapsevanemale kätte allkirja vastu.
§ 11. Kooli poolt esemete hoiulevõtmise kord
(1) Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra asja kahjustamise.
(2) Koolitöötajal on õigus võtta hoiule ese, mille tõttu või millega segatakse õppetööd või õpilaskodu öörahu.
§ 12. Kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord
(1) Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool võlaõigusseaduses § 883 - 896 sätestatust.
(2) Õpilasele, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab direktor asja hoiulevõtmise akti, milles märgitakse õpilase andmed, kellelt ese hoiule võetakse, eseme hoiulevõtmise aeg ja põhjus, hoiulevõetava eseme kirjeldus ja eseme hoiulevõtja andmed.
(3) Koolitöötaja poolt hoiulevõetud asja hoiab direktor. Direktor peab asja hoidma selle säilimist tagaval viisil.
(4) Kui õpilane, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab direktor omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest.
(5) Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikult valdajale tagastatakse asi pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.
(6) Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi niikaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
§ 13. Õpilaspileti kasutamise kord koolis
(1) Igale õpilasele väljastatakse kooli võtmisel õpilaspilet.
(2) Õpilane hoiab õpilaspiletit rikkumise, hävimise või kadumise eest.
(3) Sügisel annab õpilane õpilaspileti klassijuhatajale, kes korraldab õpilaspileti pikendamise.
§ 14. Ravimite hoidmise ja kasutamise kord
(1) Kooli kaasa antud ravimid annab õpilane kasvataja või õpetaja kätte.
(2) Perearsti või eriarsti poolt õpilasele määratud ravimeid annab vastatavalt raviskeemile kasvataja või kasvataja abi.
(3) Õpilase määratud ravimeid hoitakse kasvatajate tööruumis asuvas lukustatud kapis.
(4) Esmaabiks vajalikud vahendid asuvad arsti kabinetis, kasvatajate toas ja õppetöökojas tähistatud kapis.
(5) Esmaabiks vajalike vahendite olemasolu eest selleks ettenähtud kappides vastutab kooliõde.
§ 15 Jälgimisseadmestiku kasutamise kord
1. Jälgimisseadmestiku kasutamise eesmärk on ennetada vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavaid olukordi, neile olukordadele õigeaegselt reageerida ning kaitsta kooli vara.
2. Jälgimisseadmestikku kasutab Valga Jaanikese Kool (edaspidi kool) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §44 lg 5 alusel, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 6, turvaseaduse §11 ja §12 ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.
3. Kooli territooriumile ja kooli hoonesse (Viljandi mnt 82, Valga) on paigaldatud videokaamerad ning vastav märgistus, mis annab teavet videokaamerate kasutamisest. Jälgimisseadmestiku kasutamise kord on kooli kodukorras § 15 ja kodukord on avalikustatud kooli veebilehel. Kooli fuajee stendil on viide, kust on võimalik saada täpsemat teavet.
4. Jälgimisseadmestiku abil on võimalik jälgida olukorda reaalajas. Videosüsteemi edastatava pildi vaatamine on tehtud üle võrgu jälgitavaks ainult arvutis, millesse on installeeritud spetsiaalne tarkvara. Arvuti asub lukustatavas ruumis. Pildi vaatamine reaalajas ja salvestatud informatsioonile ligipääs on kaitstud parooliga. Reaalajas saavad olukorda jälgida ja salvestisi läbi vaadata majandusjuhataja ja öökasvataja. Salvestisi saab muuta ja kustutada ainult majandusjuhataja.
5. Isikul on õigus tutvuda teda kujutava salvestisega isikuandmete kaitse seaduses ette nähtud korras. Turvasalvestiste originaalkujul välja nõudmise õigus on õigusrikkumist seaduse kohaselt menetleval asutusel.
6. Videokaamerate salvestisi säilitatakse kuni kaks nädalat.
Lisa 1
Õpilasreeglid
1. Ma ei hiline tundidesse ega puudu põhjuseta.
2. Puudumise kohta esitan klassijuhatajale puudumistõendi.
3. Käitun viisakalt: tervitan kõiki kooli töötajaid, külalisi ja kaasõpilasi.
4.Ma ei tarvita alkohoolseid jooke ega suitseta.
5. Tundides õpin ise ja lasen ka teistel õppida ning õpetajal õpetada.
6. Koolis ma ei kauple oma asjadega ega osta ka ise midagi teistelt.
7. Ma ei kasuta loata võõraid asju ega viibi võõrastes ruumides.
8. Kontrollin oma sõnavara, hoidun rumalatest sõnadest.
9. Ma ei kiusa teisi õpilasi ei sõna ega teoga.
10. Kannan koolis vahetusjalanõusid.
11. Ma ei lahku omavoliliselt koolist.
12. Ma ei võta kooli asju, mis võivad kahjustada mind ennast või teisi.
13. Mul on kaasas vajalikud õppetarbed ja päevik.
14. Lahkun tunnist ainult õpetaja loal.
15. Üleriideid ja välisjalanõusid hoian riietehoius lukustatud kapis.
16. Tunnis ja ühisüritustel lülitan mobiiltelefoni välja.
17. Söögilauas käitun viisakalt ning jätan oma söögikoha korda.
18. Söön ka maiustused ja puuviljad ära söögisaalis.
19. Kui mind või kedagi teist kiusatakse, pöördun abi saamiseks läheduses oleva koolitöötaja poole.
20. Muredega pöördun eelkõige klassijuhataja või kasvataja poole.
21. Kui märkan hädaohtu, siis teatan sellest kohe läheduses olevale koolitöötajale.
22. Tuleohu korral helistan hädaabi numbril 112.