Elamused Mulgimaa kultuurimaastikul 17. juuni Kylli
Kui Tartus algas VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress teemal „Kultuurimaastikud – meel ja keel“, algas Valga Jaanikese Kooli töötajate reis Mulgimaa kultuurimaastikule, sihtkohaks Mulgimaa pealinn ja soome-ugri kultuuripealinn 2021 Abja- Paluoja.
Sellel teekonnal oli palju ajaloolis-kultuurilisi peatuspunkte ning kultuurimeelelisi ja –keelelisi leide:
esmalt jõudsime Hummuli rüütlimõisa aladele, edasi viis tee Mulgimaa suurimasse linna Tõrva, kus imetlesime valmiva veemõnula kaasaegset arhitektuuri ja kujundust ning nautisime Vanamõisa järve hommikust rahu ja linnulaulu, heitsime hindava pilgu kesklinna rajatud kaasaegsetele liivaskulptuuridele.
Reis jätkus Alale, kus lähemalt tutvusime 1674. aastal ehitatud Taagepera Jaani kirikuga, mis avati meile sisenemiseks ja see oli seda peatust väärt: korras, hubane, rahu sisendav õhkkond. Merikese esitatud minikontsert Õie kaasabil 1863.aastal ehitatud orelil oli ülev.
Ja edasi Karksi suunas: esmalt Karksi mõis, kus külastasime kenasti restaureeritud endises valitsejamajas asuvat kohaliku käsitöö müügipunkti ja raamatukogu; seejärel Karksi lossivaremed ürgorus ja aastatel 1773-1778 ehitatud Karksi Peetri kirik, mis on omapärane oma viltuse torni poolest. Koguduse õpetaja avas meile kiriku, üksikud julged käisid isegi üleval viltuses tornis. Kuid kiriku 1848. aastal Ernst Carl Kessleri valmistatud oreli helisid me ei kuulnud. Kripeldama jäi see varandus, mis muistendi järgi on ikka veel kusagil kiriku all sügavustes peidus…
Kunagise Liivimaa ühe võimsaima ordulinnuse avar hoov kutsus tegutsema - ja paslik oligi üks kohalik rahvatants ära tantsida. Kümme krapsakat õppisid ära ja tantsisid 2021.a rahvusvahelise tantsupäeva tantsu – Karksist pärit tokitantsu. Loomulikult nautisime Halliste jõe kõrgelt kaldalt avanevat imelist vaadet meie suvisele Eestimaale!
Edasisel teekonnal kuulsime muistendeid ja pärimusi mulgi nimetuse tekkimise kohta ja märkamatult jõudsime Mulgimaa pealinna Abja- Paluojale, kus lähemalt tutvusime 1929.a heimatstiilis valminud pangahoonega, mis on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Peatänaval asuv fotosein „Soome-ugri kultuuripealinn 2021“ kutsus lõbusaid fotosid klõpsutama.
Tagasiteel saime ülevaate soome-ugri keeltest ja kultuuripealinnadest ning soome-ugri rahvaste maailmakongressist ja lõpetuseks kuulasime Tõrva vallast pärit Vello Jaska luulet mulgi keeles.
Maret tegi päeva jooksul saadud teadmistest kiirmälumängu ja jagast heldelt auhindu.
Oli info- ja kultuuriküllane päev, mis igati toetas meie kooli arengukava kooliarenduslikku teemat „Ühise keele-, info-, kultuuri- ja väärtusruumi kujundamine meie koolis“.
Info kultuuriobjektide kohta valmistasid ette 2. õpikogukonna liikmed Olga, Liina, Külli, Viivi, Jelena, Liili, Oksana, Liidia, Õie, Jüri ja Leini.
Kui Tartus algas VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress teemal „Kultuurimaastikud – meel ja keel“, algas Valga Jaanikese Kooli töötajate reis Mulgimaa kultuurimaastikule, sihtkohaks Mulgimaa pealinn ja soome-ugri kultuuripealinn 2021 Abja- Paluoja.
Sellel teekonnal oli palju ajaloolis-kultuurilisi peatuspunkte ning kultuurimeelelisi ja –keelelisi leide:
esmalt jõudsime Hummuli rüütlimõisa aladele, edasi viis tee Mulgimaa suurimasse linna Tõrva, kus imetlesime valmiva veemõnula kaasaegset arhitektuuri ja kujundust ning nautisime Vanamõisa järve hommikust rahu ja linnulaulu, heitsime hindava pilgu kesklinna rajatud kaasaegsetele liivaskulptuuridele.
Reis jätkus Alale, kus lähemalt tutvusime 1674. aastal ehitatud Taagepera Jaani kirikuga, mis avati meile sisenemiseks ja see oli seda peatust väärt: korras, hubane, rahu sisendav õhkkond. Merikese esitatud minikontsert Õie kaasabil 1863.aastal ehitatud orelil oli ülev.
Ja edasi Karksi suunas: esmalt Karksi mõis, kus külastasime kenasti restaureeritud endises valitsejamajas asuvat kohaliku käsitöö müügipunkti ja raamatukogu; seejärel Karksi lossivaremed ürgorus ja aastatel 1773-1778 ehitatud Karksi Peetri kirik, mis on omapärane oma viltuse torni poolest. Koguduse õpetaja avas meile kiriku, üksikud julged käisid isegi üleval viltuses tornis. Kuid kiriku 1848. aastal Ernst Carl Kessleri valmistatud oreli helisid me ei kuulnud. Kripeldama jäi see varandus, mis muistendi järgi on ikka veel kusagil kiriku all sügavustes peidus…
Kunagise Liivimaa ühe võimsaima ordulinnuse avar hoov kutsus tegutsema - ja paslik oligi üks kohalik rahvatants ära tantsida. Kümme krapsakat õppisid ära ja tantsisid 2021.a rahvusvahelise tantsupäeva tantsu – Karksist pärit tokitantsu. Loomulikult nautisime Halliste jõe kõrgelt kaldalt avanevat imelist vaadet meie suvisele Eestimaale!
Edasisel teekonnal kuulsime muistendeid ja pärimusi mulgi nimetuse tekkimise kohta ja märkamatult jõudsime Mulgimaa pealinna Abja- Paluojale, kus lähemalt tutvusime 1929.a heimatstiilis valminud pangahoonega, mis on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Peatänaval asuv fotosein „Soome-ugri kultuuripealinn 2021“ kutsus lõbusaid fotosid klõpsutama.
Tagasiteel saime ülevaate soome-ugri keeltest ja kultuuripealinnadest ning soome-ugri rahvaste maailmakongressist ja lõpetuseks kuulasime Tõrva vallast pärit Vello Jaska luulet mulgi keeles.
Maret tegi päeva jooksul saadud teadmistest kiirmälumängu ja jagast heldelt auhindu.
Oli info- ja kultuuriküllane päev, mis igati toetas meie kooli arengukava kooliarenduslikku teemat „Ühise keele-, info-, kultuuri- ja väärtusruumi kujundamine meie koolis“.
Info kultuuriobjektide kohta valmistasid ette 2. õpikogukonna liikmed Olga, Liina, Külli, Viivi, Jelena, Liili, Oksana, Liidia, Õie, Jüri ja Leini.
