Õppekava

Valga Jaanikese Kool

Kehtestatud direktori kk nr 1-1/256 26.03.2013
Läbi arutatud ja heaks kiidetud
kooli õppenõukogus 18.03.2013
hoolekogus 26.03.2013
õpilasesinduses 26.03.2013

Põhikooli ja gümnaasiumiseadus §17 lõige 2 alusel
muudetud 17.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/164
Läbi arutatud ja heaks kiidetud
Õppenõukogus 29.08.2017.a. otsustega nr. 24-8.4 ja 25-8.5
Hoolekogus 17.10.2017.a.
Õpilasesinduse koosolekul 12.09.2017.a.


SISUKORD

I ÜLDOSA
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus
2. peatükk Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted
§ 2. Põhihariduse alusväärtused
§ 3. Kooli põhiväärtused
§ 4. Õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid
§ 5. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
§ 6. Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine
3. peatükk Õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus
§ 7. Õpikeskkond
§ 8. Õppekorraldus
§ 9. Õppeained ja tunnijaotusplaanid
4. peatükk Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted
§ 10. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
§ 11. Liikluskasvatus
§ 12. Lõimingu põhimõtted
5. peatükk Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
§ 13. Ülekooliliste projektide kavandamise põhimõtted
6. peatükk Hindamise korraldus
§ 14. Hindamise alused
§ 15. Hindamise eesmärk
§ 16. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
§ 17. Kujundav hindamine
§ 18. Kokkuvõttev hindamine
§ 20. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine
§ 21. Hinnete ja hinnangute vaidlustamine
§ 22. Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
§ 23. Põhikooli lõpetamine
7. peatükk Õpilaste ja vanemate teavitamine ja nõustamine
§ 24. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
§ 25. Karjääriteenuste korraldus
8. peatükk Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted
§ 26. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted Valga Jaanikese Koolis
§ 27. Õpilaste arengu toetamise ja tugimeetmete rakendamise korraldus
§ 28. Hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks koolis rakendatavad tugimeetmed
§ 29. Hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks koolis pakutavad tugiteenused (teraapiad ja huviringid)
9. peatükk Õpetaja töökava koostamise põhimõtted
§ 30. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted
10. peatükk Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
§ 31. Kooli õppekava arendamise põhimõtted
§ 32. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
II AINEKAVAD
LISAD
Lisa 1 Eesti keel
Lisa 2 Vene keel võõrkeelena
Lisa 3 Matemaatika
Lisa 4 Loodusõpetus
Lisa 5 Ajalugu
Lisa 6 Inimeseõpetus
Lisa 7 Muusikaõpetus
Lisa 8 Kunstiõpetus 85
Lisa 9 Kehaline kasvatus ja rütmika
Lisa 10 Tööõpetus
Lisa 11 Käsitöö ja kodundus
Lisa 12 Vene keel
Lisa 13 Eesti keel teise keelena
Lisa 14 Lihtsustatud õppe valikõppeained
Lisa 15 Elu- ja toimetulekuõpe
Lisa 16 Eesti keel
Lisa 17 Vene keel
Lisa 18 Matemaatika
Lisa 19 Kunst ja käeline tegevus
Lisa 20 Muusikaõpetus
Lisa 21 Tööõpe
Lisa 22 Kehaline kasvatus
Lisa 23 Rütmika
Lisa 24 Toimetulekuõppe valikõppeained
Lisa 25 Hooldusõppe tegevusvaldkonnad

I ÜLDOSA

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

(1) Valga Jaanikese Kooli (edaspidi kool) õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
Kooli õppekava on koostatud järgmiste dokumentide alusel:
1) „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“ (vastu võetud 09.06.2010);
2) „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 182,16.12.2010, edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava);
3) „Põhikooli riiklik õppekava“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 1, 06.01.2011);
4) „Laste liikluskasvatuse kord“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 136, 20.10.2011).

(2) Lihtsustatud riiklik õppekava kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.

(3) Õppe korraldamisel lähtub kool põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest.

(4) Kooli õppekava koosneb üldosast, lihtsustatud õppe ainekavadest aineti ja klassiti, toimetulekuõppe ainekavadest aineti ja arengutasemeti ning hooldusõppe tegevusvaldkondade kavadest.

(5) Kooli õppekava üldosas esitatakse:
1) üldsätted;
2) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted;
3) õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus;
4) õppeained ja tunnijaotusplaanid;
5) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted;
6) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
7) hindamise korraldus;
8) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
9) karjääriteenuste korraldus;
10) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse
põhimõtted;
11) õpetaja töökava koostamise põhimõtted;
12) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(6) Lihtsustatud õppe ainekavades esitatakse õppe eesmärgid ja õpetuse rõhuasetused kooliastmeti ning õppesisu ja oodatavad õpitulemused klassiti. Toimetulekuõppe ainekavades ja hooldusõppe tegevusvaldkondade kavades on õppe eesmärgid, õppesisu ning oodatavad õpitulemused arengutasemeti.
(7) Kooli õppekava alusel koostatakse igale toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele individuaalne õppekava (vt § 30). Vajadusel koostatakse lihtsustatud õppel olevale õpilasele individuaalne õppekava teatud ainetes (vt § 29).

(8) Kooli õppekava üldosa terviktekst on kättesaadav veebilehel (www.jaanikese.edu.ee) ja kooli õpetajate toas.

2. peatükk Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted
§ 2. Põhihariduse alusväärtused

(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja
emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

(3) Alusväärtustena tähtsustatakse põhikoolis üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

§ 3. Kooli põhiväärtused

Ühiselt on kokku lepitud Valga Jaanikese Kooli põhiväärtustes, millest juhindutakse nii kooli tegevust planeerides, igapäevaelu korraldades kui ka tehtut analüüsides.

(1) Areng
Kooli põhiväärtuste keskmeks on lapse areng. Iga laps on eriline, kool toetab iga lapse individuaalset arengut. Lapsest lähtuv õpetamine on võimalik tänu õppe- ja kasvatustöö paindlikule korraldusele. Muutused ühiskonnas tingivad ajakohased uuendused koolis. Meie õpikeskkond uueneb koos muutuvate standardite ja nõudmistega.

(2) Traditsioonid
Traditsioonidega hoiame elus head koolis ja omavahelistes suhetes, mida tahame aastast-aastasse üha uuesti kogeda. Traditsioonide ja ühiste ettevõtmiste tulemusel on koolis kujunenud tugev meie-tunne, mis seob mitmerahvuselise ja kahe erineva õppekeelega koolipere ühtseks tervikuks.

(3) Meeskonnatöö/koostöö
Me tegutseme koos ühise eesmärgi nimel. Koostöö on tulemuslik, kui koolipere liikmete vahel valitsevad usalduslikud suhted, üksteisega arvestatakse ja üksteist toetatakse. Kooli õppekava arendamine on toimunud meeskonnatööna. Meeskonnatöö on koolis tähtsustatud ka õppemeetodina.

(4) Turvalisus
Füüsilise keskkonna kujundamisel jälgime, et kasutavad rajatised ja ruumide sisustus on turvaline, et on olemas kehalise tegevuse ja tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
Sotsiaalselt ja vaimselt turvalise keskkonna kujundamisel koolis osaleb kogu koolipere. Me hoolime üksteisest ja suhtume kaaslastesse lugupidavalt. Kõiki õpilasi ja töötajaid koheldakse koolis eelarvamuseta ja õiglaselt, austades nende eneseväärikust ja isikupära. Me märkame ja tunnustame õpilaste pingutusi, hoidume õpilaste sildistamisest ning nende eneseusu vähendamisest.

§ 4. Õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid

4.1. Lihtsustatud õppe õppe- ja kasvatuseesmärgid
(1) Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.

(2) Õppe- ja kasvatuseesmärkides on järgmised rõhuasetused:
1) õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma
perekonda;
2) õpilane armastab kodumaad;
3) õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste
kultuurilisi erinevusi;
4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest;
6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida;
7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes;
8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust;
9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda;
10) õpilane on valmis koostööks;
11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes;
12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist);
13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine,
kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine;
14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda
töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd;
15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust.

4.2. Toimetulekuõppe õppe- ja kasvatuseesmärgid
(1) Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb eluga toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast praktilist tööd ja teab oma kuulumisest oma rahva ja Eesti kodanike hulka.

(2) Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele:
1) teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINA–MEIE–TEISED), on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride võimalikkusest, eristab kuuluvust OMA–VÕÕRAS–ÜHINE;
2) suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt õigusnorme, hoidub vägivallast;
3) järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid;
4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates situatsioonides,
hoidub teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi;
5) valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine;
6) mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid;
7) väljendab arusaadavalt oma soove/vajadusi omandatud keeleüksuste ja/või alternatiivsete
väljendusvahendite abil;
8) tuleb toime võimetele vastavate lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisülesannetega;
9) mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile;
10) teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks.

4.3. Hooldusõppe õppe- ja kasvatuseesmärgid
(1) Hooldusõppe põhiülesanne on sügava ja raske intellektipuudega lapsel olemasolevate funktsioonide ja oskuste säilitamine ja arendamine, et tagada harjumuspärases keskkonnas tema potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine.

(2) Õpilase arendamise eesmärk on aidata kujuneda kodanikul, kes vastavalt oma arengutasemele:
1) õpib tajuma oma keha;
2) märkab ja oskab õpitud moel märku anda oma põhivajadustest ja soovidest ning oskab oma võimete piires neid kas iseseisvalt või abiga rahuldada;
3) omandab ja oskab kasutada verbaalseid, mitteverbaalseid ja/või alternatiivseid kommunikatsioonivahendeid oma võimete piires.

§ 5. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

(1) Igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õpilaste arendamine ja õpetamine on ühtne eesmärgistatud protsess. Kooli õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid, arengutaset ja teisi individuaalseid iseärasusi.

(2) Õppe- ja kasvatustegevuses pööratakse tähelepanu oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele, iga õpilase individuaalse eripära arvestamisele, sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduse mõistmisele, teistele ja endale ohtlikust käitumisest hoidumisele.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse käigus taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobivaid eripedagoogilisi meetodeid. Arendamine toimub iga lapse arengutaseme ja – võimaluste hindamise alusel. Oluline on toetada ja arendada lapse kõiki meeli ning toetada kõike positiivset temas.

(4) Kooli õppekava rakendamisel arvestatakse konkreetse klassi õpilastega. Õppe- ja kasvatustöös on tähtis õpilase arengut toetavate isikute võrgustikutöö, milles osalevad klassi- ja aineõpetajad, lapsevanemad, tugispetsialistid, omavalitsustöötajad ning kutseõppe korraldajad.

5.1. Lihtsustatud õppe põhimõtted
(1) Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele.
Kooli õppekava on koostatud nii, et õpilased omandaksid igapäevases elus toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused, väärtushinnangud ja toimimisviisid. Lihtsustatud õppe väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige. Taotletakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi (harjutamise) kaudu. Reegleid ja teooriaid käsitletakse minimaalselt, nende ülesandeks on üldistada ja teadvustada praktiliselt omandatut. Praktilised oskused konkretiseeritakse õpitulemustes. Praktiliste oskuste omandamisel toetutakse emakeeles (suhtlemine, teabe hankimine), matemaatikas jt ainetes omandatud teadmistele ja oskustele. Seosed eri ainevaldkondade vahel kujunevad üldõppe või selle elementide rakendamise, õpetust läbivate teemade, õppeülesannete, -meetodite ja -viiside abil.

(2) Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Oluline on õpetaja ja õpilaste emotsionaalne kontakt ühistegevuses, õppe jõukohasus, heatahtlik ja toetav miljöö. Õpioskuste kujunemist soodustavad õpetaja ja lastevanemate sagedased kontaktid (ühised nõudmised, samalaadne abi).

(3) Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldataks eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi.

5.1.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.-2. klassis
(1) Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog.

(2) Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse.

(3) Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA – MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süžeemängudes ja dramatiseeringutes.

(4) Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste
individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse
omandamiseks kuluvat aega.

(5) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel
ÕIGE – VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA.

(6) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada õpilase eneseusku ja käitumist õpilase rollis.

5.1.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 3.-5. klassis
(1) Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. Sisekõne kujunemine võimaldab arendada õpitegevuse kavandamist-reguleerimist: orienteerumine ülesandes, planeerimine, algoritmide valik ja kasutamine, enesekontroll. Õpioskuste seisukohalt on oluline õppeülesannete teadvustamine, st oma tegevuse refleksioon.

(2) Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt.

(3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE/KODUKOHT (paikkond).

(4) Lugemine, kirjutamine, arvutamine, orienteerumine tekstis ja tekstiloome, vaatlus- ning võrdlusoskus jne omandatakse tasemel, mis võimaldab neid hiljem kasutada ainealaste teadmiste ning tööoskuste omandamiseks.

(5) Väärtuskasvatuses on esikohal käitumisaktide teadvustamine ja nende hindamine moraalinormidele vastavuse aspektist. Eesmärk on viisakas ja reeglitekohane käitumine tuttavates situatsioonides.

(6) Oluline on kujundada ja toetada õpilase rolli ning valmistada õpilasi ette uute õppeainete (sh tööõpetuse) õppimiseks alates 6. klassist.

5.1.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.-7. klassis
(1) Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi.

(2) Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine,
rollisuhtlemise teadvustamine.

(3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/KODUKOHT-suhted EESTIGA.

(4) Õpilased omandavad ladusa lugemisoskuse ning koostavad kirjalikke lühitekste, mida kasutatakse omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks ning süstematiseerimiseks ja õpetaja suunamisel uute teadmiste omandamiseks. Oluliselt tõuseb tööõpetuse osakaal, mis soodustab oma tegevuse struktuuri teadvustamist, praktiliste baasoskuste omandamist ja kestva töö harjumuste kujunemist.

(5) Väärtuskasvatuses on olulisel kohal suhtlusprobleemide lahendamine ning viisakas ja reeglitekohane käitumine erinevates situatsioonides.

(6) Õpetaja olulisim ülesanne on õpilase rolli toetamine lastel ning uute praktilise ja vaimse töö oskuste kujundamine. Tähelepanu vajab teemade ja töövõtete integreerimine eri õppeainetes.

5.1.4. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.-9. klassis
(1) Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, kuid verbaalse mõtlemise osakaal tõuseb. Uute teadmiste omandamisel suureneb funktsionaalse lugemise osatähtsus, õpilased omandavad oskuse teha märkmeid ja neid kasutada, täita ülesandeid suuliste ja kirjalike juhendite järgi.

(2) Õpetuse põhitaotlus on õpilase sotsialiseerumine ühiskonnas: valmisolek eluks perekonnas, osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendusõppeks.

(3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/EESTI-suhted MAAILMAGA.

(4) Väärtuskasvatuses on esikohal demokraatia põhimõtteid (tolerantsust) toetava kodaniku kasvatamine, kes oskab ja tahab käituda sotsiaalsetele normidele vastavalt, püüab lahendada konfliktsituatsioone kokkulepete teel.

(5) Õpetaja ülesanne on toetada õpilaste sotsialiseerumist ja toimetulekuoskuste kujunemist (kodus, tööturul, ühiskonnas), soodustada teabe iseseisva hankimise ja kasutamise oskuse kujunemist, mõjutada väärtushinnanguid.

5.2. Toimetulekuõppe põhimõtted
(1) Õppetöö kavandamisel arvestatakse nii klassi tervikuna, puude struktuurist tulenevaid õpilasrühmi klassis kui ka iga õpilast individuaalselt. Õppeülesanded valitakse õpilase potentsiaalset arenguvalda arvestades: need nõuavad pingutust, kuid abi korral on jõukohased. Arendamist vajavad toimetulekuõppel oleva õpilase psüühika, isiksuseomadused ning tegevusvaldkonnad: tunnetustegevus (tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine); suhtlemisvahendid ja suhtlemine; tunde- ja tahtevald; psühhomotoorika; hinnangud ja hoiakud jne. Õpetamise tulemusel kujunevad ajus kompensatsioonimehhanismid – muutub ja täiustub kahjustatud (alaarenenud) funktsionaalsüsteemide talitlus, hakkavad arenema mõned puuduvad süsteemid. Eesmärk on kujundada organismi funktsioonid võimalikult iseseisvaks toimetulekuks sotsiaalses keskkonnas. Üldised arengueesmärgid konkretiseeritakse arengu- ja tegevusvaldkondade kaupa, individuaalseid eesmärke kajastavad individuaalsed õppekavad, mille koostamisel arvestatakse ka isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

(2) Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks. Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe (kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides ning klassi- ja koolivälises tegevuses.
Oma ja teiste tegevust, sh käitumisele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist, kujundatakse pidevalt, rõhutatakse positiivset ja suunatakse otsima eksimuse parandamise võimalusi.

(3) Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest.
Õpilase tähelepanu tuleb lõpptulemuse saavutamiseks suunata iga osatoimingu tähtsusele. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks.

(4) Oluline on õpetaja ja õpilase positiivne ühistegevus, õpilase tegevus potentsiaalses arenguvallas, abi täpne reguleerimine. Õpioskuste kujundamist soodustavad kõigi pedagoogide ja lastevanemate ühised nõudmised ja samalaadne abi. Toimingute struktuuri omandamine toimub minimaalsete tegevussammude ja osaoskuste kaupa, omandatud osatoimingud ühendatakse ahelaks.

(5) Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused.

(6) Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt:
1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes;
2) küsima ja uusi oskusi omandama;
3) tegutsema;
4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust;
5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel;
6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga;
7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust ning hindama resultaati;
8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid.

5.2.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel
(1) Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mille baasil areneb tegevusaktide äratundmine ning kaemuslik-praktiline mõtlemine. Tunnetustegevuse arendamiseks on vajalik tahtmatu tähelepanu väline suunamine.
1. Tajude arendamine. Objekti tunnuste suunatud märkamine eri meeltega; esemete eristamine taustast; tajuvälja laiendamine; objekti ja graafiliste kujutiste rühmitamine 1–2 tajutava tunnuse alusel; ruumisuhete (all, peal, ees, taga, kõrval) ja ajasuhete (samal ajal, enne, pärast) tajumine.
2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine; toimingu sooritamine vahetult eelnevalt tajutud näidise järgi; seoste tegevus – objekt – tunnus, keeleüksus –
alternatiivvahendid kujundamine. Töömälu mahu arendamine (kuni 4 üksust); mälukujutluste aktiveerimine verbaalsete ja mitteverbaalsete signaalide abil. Objektide paigutuse taastamine varem tajutu põhjal.
3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktiline mõtlemine: ülesannete täitmine tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades, rühmitamine tajutavate tunnuste alusel, rühmade koostise muutmine.
4. Motoorika. Tunnetusprotsesside ja tegevuse eelduseks on motoorika areng: passiivsed liigutused, liigutuste sooritamine imiteerimise, näidise ja instruktsiooni järgi, omandatud liigutusstereotüüpide rakendamine tegevuses eneseteenindamiseks. Silma ja käe liigutuste koordineerimine, objektide jälgimine, liigutuste rütmi ja tempo muutmine. Elementaarset vaimset tegevust reguleeritakse liigutuste abil.

(2) Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil:
1) kontakt erisuguseid vahendeid kasutades: kontakti astumine, kontaktis osalemine, kontakti kestuse pikendamine;
2) adekvaatne reageerimine arusaadavatele korraldustele;
3) lülitumine praktilisse tegevusse ning ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele;
4) oma välimuse ja õppevahendite korrashoid;
5) baaslausungite moodustamine ja/või alternatiivsete suhtlusvahendite situatiivne kasutamine.
(3) Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. MINA kui osaleja praktilises tegevuses ja suunatud esemelises mängus kontaktile ja koostegevusele täiskasvanuga (pedagoogiga).

(4) Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi, õpilaste tegevust verbaliseerib pedagoog.

(5) Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.

(6) Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE-VALE, õpitegevust ja käitumisakte motiveeritakse võimalikult meeldiva õpikeskkonna loomisega. Tegevuses osalemisele antakse positiivne hinnang. Kujundatakse tegevuse TAHAN-motiivi.

(7) Oluline on õpetada õpilasi oma põhivajaduste rahuldamisel toime tulema ilma lähedase täiskasvanu abita.

5.2.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel
(1) Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, suureneb mälukujutluste osakaal vaimses ja praktilises tegevuses. Areneb kaemuslik-praktiline mõtlemine lõimunult kujundiliste elementidega. Tunnetustegevuse arendamiseks on vajalik tähelepanu suunamine eri vahenditega (sh visuaalsed orientiirid), tähelepanu kestuse pikendamine, motoorne aktiveerimine.
1. Tajude arendamine. Tunnuste ja osade märkamine, võrdlemine, sama objekti või graafilise kujutise äratundmine eri asendis, taustal, eri meeltega. Oluliste/tüüpiliste ja juhuslike tunnuste eristamine. Terviku moodustamine osadest. Osatoimingute järjestuse tajumine tegevusaktis. Erisuunaliste ruumisuhete (sh vasakul/paremal) tajumine. Ajasuhete (sündmuste järjestuse)
tajumine.
2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste ja toimingute äratundmine varieeruvates tingimustes. Stereotüüpsete toimingute sooritamine tuttavates situatsioonides. Kujutluste aktiveerimine verbaalse-alternatiivse teabe alusel. Töömälu mahu arendamine (kuni 5 üksust), üksuste/sümbolite järjestuse säilitamine. Kujutluste verbaliseerimine suunatult.
3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktiline mõtlemine lõimunult kujundiliste elementidega:
abivahendite otsimine ja kasutamine, ülesande täitmine variatiivsetes tingimustes. Terviku moodustamine osadest. Õpiülesannete täitmine praktiliselt ja materialiseeritult. Variatiivne rühmitamine suunatult: varieeritakse objekte, objektide arvu, rühmitamisalust.
4. Motoorika. Erisuunalised liigutused. Liigutuste ahela sooritamine mälukujutlustele toetudes kaasneva instruktsiooni järgi (vajaduse korral imiteerimine). Eri kehaosade motoorika koordineerimine. Peenliigutuste arendamine. Liigutuste sooritamise verbaliseerimine (pedagoog – õpilane). Sobimatute liigutusstereotüüpide asendamine.

(2) Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine, arendamist vajab tegevusega kaasnev suhtlemine (tegevusele ärgitamine, protsessi suunamine, tulemuse sõnastamine), oma tegevuse suunatud elementaarne kommenteerimine.

(3) Rõhuasetus on oma MINA teadvustamisel, õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE ja MINA/ÕPILANE.

(4) Kõne. Baassõnavara arendamine, situatiivse dialoogi harjutamine, etiketisuhtlemine. 2–3 lausungi tähenduse seostamine. Kohandatud lühitekstide tähenduse mõistmine (vajaduse korral kaasneb visuaalne näitlikkus). Mõnest lausungist koosneva teksti loomine (abiga).

(5) Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Õpilane hakkab oma tegevust elementaarselt kommenteerima, kasutades suunatult verbaalseid või alternatiivseid vahendeid. Õpetamine muutub ainekesksemaks.

(6) Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.

(7) Elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kujundamine.

(8) Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI. Õpitegevust ja käitumisakte motiveeritakse võimalikult meeldiva õpikeskkonna loomisega. Antakse positiivne hinnang tegevuses osalemisele. Vähendatakse negatiivsete hoiakute mõju. Kujundatakse TAHAN-motiivi kõrvale positiivse hinnangu abil PEAB-motiivi. Võimaldatakse valikuid.

(9) Oluline on õpetada õpilast tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult iseseisvalt toime tulema ja abiga ka keerukamates olukordades hakkama saama (varieeruv situatsioon, vahendid). Tehakse algust lihtsa töö oskuste õpetamise ning harjutamisega.

5.2.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel
(1) Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine, mis võimaldab ette kujutada tegevust tuttavas situatsioonis. Tähelepanu hoidmist soodustab harjumustele toetuv tegevus.
1. Tajude arendamine. Aja ja ruumi analüütiline tajumine samal ajal eri meeltega, tuttavate objektide ja sündmuste mitmetele tunnustele ja mälule toetuv (simultaanne) tajumine, kogemustele toetuv stseenide ja lihtsate stsenaariumite analüütiline tajumine (jälgitav sündmus, pilt, pildiseeria, tekst).
2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste valikuline äratundmine ja meenutamine ülesandest lähtuvalt. Kogemuste ja esitatud teabe eristamine. Mälukujutluste konkretiseerimine ja uute seoste loomine täiendava teabe abil.
Stereotüüpsete tegevusaktide variatiivsuse kujundamine, juhuslike/stereotüüpsete assotsiatsioonide pidurdamine. Lühikese ja arusaadava instruktsiooni säilitamine mälus ja selle arvestamine toimingut sooritades. Kujutluste verbaliseerimine, graafiline kujutamine.
3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine, mis võimaldab ülesannete täitmist kujutlustele toetudes. Vajalike abivahendite valimine või valmistamine. Õppeülesannete täitmine, toetudes isiklikele kogemustele ja eri meeltega tajutavatele vahenditele (sh kõnele). Rühmitamine 2–3 üldistustasandil, allrühmade moodustamine. Elementaarsete põhjus-tagajärg-seoste teadvustamine praktilises tegevuses.
4. Motoorika. Praktiliseks tööks vajalike liigutuste omandamine (spetsiifika sõltuvalt tegevusest). Liigutusstereotüüpide kujundamine sõltuvalt tegevusest, varieerimine sõltuvalt tingimustest. Liigutuste teadlik järjestamine, lähtudes osatoimingute ahelast.

(2) Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes.

(3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE suhted kodukoha ja tegevusega.

(4) Baas- ja vähe laiendatud lausungi mõistmine ja kasutamine suhtlemisel. Suuliste ja kirjalike kohandatud lühitekstide mõistmine. Oma tegevuse ja tajutud sündmuse sõnastamine lühitekstina, täiendava teabe lisamine küsimustele vastates.
Täiendava teabe vajadusest ja puudulikust mõistmisest teatamine. Õpitud suhtlemisstrateegiate rakendamine. Situatsioonile vastav rollisuhtlemine. Väljendite mõningane varieerimine, ütluse pragmaatilise tähenduse tuletamine situatsioonis.

(5) Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse valdavalt praktilisi tegevusi, õpilast suunatakse oma tegevust kommenteerima verbaalselt ja/või alternatiivsete vahenditega.

(6) Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.

(7) Elementaarse lugemis-, kirjutamis-, arvutamis- ja mõõtmisoskuse kujundamine ja oskuste kasutamine tegevuses.

(8) Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI. Motiivi ja eesmärgi seose teadvustamine: TAHAN – TEEN; PEAB / ON VAJA – TEEN; TAHAN – EI TOHI – EI TEE. PEAB-motiivi kõrvale VAJA-motiivi kujundamine positiivse hinnangu abil lähtuvalt eesmärgist või tulemuse teadvustamisest.

(9) Oluline on õpetada õpilast võimalikult iseseisvalt toime tulema. Kujundatakse lihtsa töö
oskusi:
1) omandatud toimingute rakendamine ahelana, osaliselt muutuvates tingimustes;
2) toimingu suunatud planeerimine, teabe otsimine sõltuvalt ülesandest (pilt, plaan, lühitekst);
3) töövahendite ja materjali sobivuse hindamine;
4) kujutluse loomine tulemustest – osatoimingute ning vahendite valik ja järjestamine;
5) suunatud enesekontroll: osatoimingute/operatsioonide järjestus ja tulemused, toimingu tulemus (võrdlemine näidisega).

5.3. Hooldusõppe põhimõtted
(1) Hooldusõppe korralduses ja õppesisu valikul lähtutakse iga õpilase arengutasemest ja potentsiaalsetest võimetest toimida järjest iseseisvamalt. Õigus õppida realiseeritakse kooli õppekava lisa 25 põhjal koostatud individuaalse õppekava alusel. Individuaalsete õppekavade koostamisel arvestatakse ka isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

(2) Hooldusõpe taotleb õpilase puuduliku arengu korvamist valdkondade kaupa, arvestades õpilase individuaalset arengupotentsiaali. Arengupuuete osaliseks vähendamiseks rakendatakse pedagoogiliste vahendite spetsiifilist süsteemi. Õppe- ja arendustegevuse käigus arendatakse ja/või kujundatakse puuduvaid ja/või lokaalsetest anatoomilistest kahjustustest sõltuvaid spetsiifilisi funktsionaalsüsteeme.

(3) Õppeülesanded valitakse potentsiaalset arenguvalda arvestades: need sooritatakse vajaliku abiga, valdavalt koostegevuses. Praktilise tegevuse kaudu arendatakse lapse motoorikat, eneseteenindamise oskusi, elementaarset tunnetustegevust ja suhtlemist, kujundatakse hoiakuid.

(4) Arendamise ja õpetamise suunitlus on võimalikult iseseisev eneseteenindamine. Arendatakse orienteerumisoskust lähimas ümbruses, motoorikat, sensomotoorseid oskusi ning elementaarset suhtlemist, sh võimaluse korral kõnet.

(5) Hooldusõpe suunab õpilast omandama eneseteeninduse elementaarseid oskusi, elus toimetuleku oskusi ning võimetekohast käitumist lähimas ümbruses ja sotsiaalses keskkonnas.
Oluline on tegevuste harjutamine potentsiaalse arenguvalla piirides, abi võimalikult täpne reguleerimine. Oluline on harjutamine tuttavas keskkonnas, pedagoogide ja lastevanemate kooskõlastatud tegevuses.

(6) Hooldusõppes toimub õpetamine tegevusvaldkondade kaupa ja toetub õpilase sensomotoorsele arengule (taju ja liigutuste seos). Harjutamine toimub minimaalsete tegevussammude / osaoskuste kaupa, omandatud osaoskusi rakendatakse ahelana. Õppimine toimub reaalses lähimas keskkonnas. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kujunevad harjumused.
Õpilased võtavad koostegevuses võimetekohaselt osa oma tegevuse jaoks vajalike vahendite valikust ja suudavad neid vähevarieeruvas situatsioonis kasutada.

(7) Õppe- ja arendusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimete ulatuses:
1) tunnetama (ära tundma) ümbritsevat keskkonda ja tuttavas olukorras harjumuspäraselt käituma;
2) märku andma oma vajadustest ja väljendama vähesel määral oma tundeid ümbritseva suhtes, eelistama positiivseid emotsioone;
3) omandama lihtsaid oskusi või osaoskuste ahelaid tuttavas situatsioonis ja keskkonnas pideva, korduva tegutsemise ja harjutamise tulemusel;
4) sooritama omandatud toiminguid koostegevuses täiskasvanuga, positiivselt suhtuma abistaja tegevusse (suunamine, füüsiline abi);
5) tegutsema koos juhendajaga, osalema toimingute sooritamisel vastavalt oma sensomotoorsele arengule;
6) sooritama praktilisi valikuid vähevarieeruvates olukordades.

5.3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel
(1) Esimesel arengutasemel orienteerub õpilane ümbritsevas ja iseendas aistingute tasandil. Eesmärk on arendada tunnetust eri meeltega, luua eeldused geštalttaju kujunemiseks.
1. Tähelepanu. Pilkkontakti saavutamine, lühiajaline hoidmine ja suunamine. Tähelepanu hoidmiseks vajaliku kehaasendi säilitamine või võimetekohane muutmine. Võimaluse korral oma käeliigutuste jälgimine.
Tähelepanu lühiajaline hoidmine žestide ja/või sõnaga, pilgu hoidmine ja vähene säilitamine objektide liigutamisel või paigutuse muutmisel.
Tähelepanu säilitamise kestuse pikendamine – lapse jaoks märgatavate stiimulite esitamine oos positiivse kinnitusega. Tähelepanu ümberlülitamine stiimuleid asendades.
2. Aistingud ja taju. Üksikute tunnuste suunatud märkamine: ere valgus, liikuv objekt, heli, müra, objekti pind (temperatuur, sile/krobeline jne). Oma keha puutetundlikkuse arendamine. 3. Mälu. Mõne läheduses oleva tuttava objekti äratundmine 1–2 tunnuse alusel.
4. Mõtlemine. Elementaarne kaemuslik-praktiline mõtlemine: manipuleerimine esemetega, võimetekohane tegutsemine tuttava abivahendiga.
5. Motoorika. Tunnetusprotsesside ja tegevuse eelduseks on motoorika areng: passiivsed liigutused koostegevuses ja imiteerimise järgi, esemete haaramine, hoidmine ja lahtilaskmine,
omandatud liigutusstereotüüpide mitmekesistamine. Objektide jälgimine, liigutuste suuna, amplituudi, rütmi ja tempo muutmine.
Elementaarse tunnetustegevuse aktiveerimine liigutuste abil.

(2) Õpetuse põhitaotluseks on elementaarsete liigutuste ja toimingute sooritamine abiga, koostegevuses, mõne liigutuse sooritamine imiteerides või iseseisvalt; sihipäraste liigutuste sooritamine füüsilise abiga ja stereotüüpsete liigutuste mitmekesistamine. Tuttavas situatsioonis pedagoogi intonatsioonile, mõnele sõnale või žestile reageerimine. Õpilaste emotsionaalsete seisundite diferentseerimine kohese tagasiside abil.

(3) Esimesel arenguastmel on rõhuasetus õpilase kaasamisel enesetunnetusele aistingute tasandil, kontakti loomisel ja saavutamisel.

(4) Häälelisele aktiivsusele, häälitsemisele ergutamine, hääle tekke stimuleerimine. Sõna tajumine signaali rollis (pidev kordamine) ja sümbolina (sõna ja eseme koosesitus). Suhtlemisvahendite õpetamisel arvestatakse õpilaste füüsilist seisundit ja vaimset arengut.

(5) Õppetegevuse sisu ja vorm on tihedalt seotud reaalse situatsiooniga, millest sõltuvalt arendatakse võimalikult kõiki eri valdkondade tegevusi.

(6) Laste füüsiline areng ja vaimsed võimed on oluliselt erinevad. Seetõttu varieeritakse tegevusi, abivahendeid, abi osutamist ja oskuse omandamiseks kuluvat aega iga õpilase individuaalseid võimeid ja iseärasusi arvesse võttes.

(7) Positiivsete elamuste esilekutsumine minimaalsete edusammude eest (füüsiline kontakt, naeratus, toon). Positiivse emotsiooni kestuse pikendamine. Õpilastele meeldiva elu- ja õpikeskkonna loomine.

(8) Oluline on õpetada õpilasi oma põhivajadustest märku andma.

5.3.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel
(1) II arengutasemel on õpilaste juhtivaks tunnetustegevuseks kohanemine ümbritsevaga geštalttajule toetudes ja oma keha seisundi tajumine.
1. Tähelepanu. Elementaarse valikulisuse kujundamine koostegevuses.
Tähelepanu suunamine ja hoidmine žestide ja sõnaga, objektide jälgimine nende liigutamisel või paigutuse muutmisel.
2. Taju. Objekti ja tunnuste suunatud tajumine eri meeltega äratundmiseks (kuju, värvus, suurus; heli, müra, temperatuur, pinnaomadused), esemetega manipuleerimine, sh koostegevuses vastavalt nende funktsioonile.
3. Mälu. Objekti äratundmine mingil taustal 2–3 hulgast (suunamine näidise, sõna, žestiga). Sama funktsiooniga, kuid 1–2 tunnuse poolest erinevate objektide äratundmine.
4. Mõtlemine. Elementaarne kaemuslik-praktiline mõtlemine. Objekti ja abivahendi valimine 2–3 objekti hulgast koostegevuses, mõne tuttava objekti valimine koostegevuses, eeskuju ja/või korralduse alusel. Valik erinevate tunnustega objektide hulgast. Tegevusvahendi kasutamine stereotüüpsetes ja vähevarieeruvates tingimustes.
5. Motoorika. Liigutuste sooritamine eeskuju järgi, vajaduse korral koosliigutused, žestide ja sõnaga suunatud liigutused. Liikumine ruumis, silma- ja käeliigutuste seostamine. Kahe või enama eri liigutuse korduv sooritamine (järjestikune, samaaegne). Elementaarse tunnetustegevuse aktiveerimine liigutuste abil.

(2) II arengutaseme põhitaotlus on õpitud lihtsate toimingute sooritamine stereotüüpses situatsioonis, mõne abivahendi kasutamine suunatult. Mõne omandatud stereotüüpse liigutusliku toimingu sooritamine variatiivsetes tingimustes (abivahendid, keskkond). Adekvaatne reageerimine pedagoogi intonatsioonile, mõnele sõnale või žestile tuttavas situatsioonis.

(3) II arengutasemel on rõhuasetus õpilase kaasamisel lihtsasse koostegevusse, eneseteenindusse, jõukohaste osatoimingute/operatsioonide sooritamine abiga, mõnede sooritamine iseseisvalt.

(4) Ühesõnalise korralduse, lihtsa situatiivse kõne mõistmine (lausung kuni 3 sõna), sõna/lausungi mõistmine tegevuses koos žesti/osutamisega.
Alternatiivsete, tuttavate suhtlemisvahendite mõistmine. Aktiivsele suhtlemisele suunamine: oma vajadustest teatamine (sh soov kontakti astuda), vastamine pedagoogile; objektile või tegevusele osutamine vastavalt oma kõnearengu tasemele.
Suhtlemisvahendite õpetamisel arvestatakse õpilase füüsilist seisundit ja vaimset arengut.

(5) Õppetegevuse sisu ja vorm on tihedalt seotud reaalse situatsiooniga. Arendatakse võimalikult kõiki eri valdkondade tegevusi. Kujundatavatest tegevustest lähtuvalt luuakse sobivaid õpikeskkondi.

(6) Õpilaste füüsiline areng ja vaimsed võimed on oluliselt erinevad. Seetõttu varieeritakse tegevusi, abivahendeid, abi osutamist ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt iga õpilase individuaalseid võimeid ja iseärasusi arvese võttes.

(7) Positiivsete emotsioonide toetamine ning hoidmine toimingute/operatsioonide sooritamise ajal ja järel. Negatiivsete emotsioonide pärssimine, rahulikumale käitumisele positiivse hinnangu andmine.

(8) Oluline on õpetada õpilasi oma põhivajadustest märku andma, motiveerida iseseisvalt tegutsema, toetades iseseisvat tegutsemist võimalikult täpselt reguleeritud abiga.

5.3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel
(1) III arengutasemel hakkab õpilastel vähesel määral kujunema analüütiline taju, põimudes mälukujutlustega.
1. Tähelepanu. Võimalikult iseseisev tähelepanu suunamine ja säilitamine oma praktilises tegevuses. Tähelepanu ümberlülitamine ühelt stiimulilt teisele.
2. Taju. Objekti ja toimingute geštalt- ja analüütiline taju (objektid eri asendis, eri taustal, tegevus eri asendis ja kohta muutes); nägemistaju välja laiendamine.
3. Mälu. Tuttavate objektide ja samade toimingute äratundmine igapäevastes varieeruvates tingimustes: paigutus ruumis, erinev taust, mõneti erisuguste tunnustega / erisuguste funktsioonidega objektid. Harjumustele toetuvate toimingute sooritamine koostegevuses või iseseisvalt (protseduurimälu).
4. Mõtlemine. Elementaarne kaemuslik-praktiline mõtlemine lõimunult mälukujutlustega. Objekti ja abivahendi valik 2–3 objekti hulgast eeskuju ja korralduse (sh žesti) ja mälu abil. Valik oluliselt erinevate ja vähe erinevate tunnustega objektide hulgast. Tegevusvahendi kasutamine varieeruvates tingimustes.
5. Motoorika. Liigutuste elementaare koordineerimine, liikumine ruumis, stereotüüpsete liigutusahelate sooritamine, liigutusrütmi muutmine, käe ja sõrmede liigutuste täpsuse harjutamine. Elementaarse tunnetustegevuse aktiveerimine liigutuste abil.

(2) III arengutaseme põhitaotlus on omandatud praktilise toimingu ahela sooritamine variatiivsetes tingimustes (sama abivahend erinevas funktsioonis, erisugused vahendid samas funktsioonis, keskkond). Tegutsemisele ärgitatakse vajaduse korral lihtkorralduse, žesti, stimuleeriva kaasliigutuse, alustatud koostegevuse, piktogrammi vm alternatiivse kommunikatsioonivahendi abil.

(3) III arengutasemel on rõhuasetus II arengutasemel omandatud oskuste täiustamisel ja uute, võimetekohaste osaoskuste/oskuste õpetamisel, õpilase kaasamisel eneseteenindusse: harjumuspäraste osatoimingute/operatsioonide seostamine toimingute ahelaks, osatoimingute iseseisvasooritamise osakaalu suurendamine, mõne omandatud toimingu iseseisev sooritamine.

(4) Elementaarne suhtlemine: situatiivsete repliikide (verbaalsed, alternatiivsed) mõistmine ja neile vastamine. Oma tegevuse ja vajaduste elementaarne sõnastamine / alternatiivsete vahenditega väljendamine.
Korralduste mõistmine ja täitmine oma kogemuste piires. Suhtlemisvahendite õpetamisel arvestatakse õpilase füüsilist seisundit ja vaimset arengut.

(5) Õppetegevuse sisu ja vorm on tihedalt seotud reaalse situatsiooni ja sobiva õpikeskkonnaga. Arendatakse võimalikult kõiki eri valdkondade tegevusi. Kujundatavatest tegevustest lähtuvalt luuakse varieeruv igapäevaelu arvestav õpikeskkond.

(6) Õpilaste füüsiline areng ja vaimsed võimed on oluliselt erinevad. Seetõttu varieeritakse tegevusi, õpisituatsioone, abivahendeid, suhtlemisvahendeid, abi osutamist ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt iga õpilase individuaalseid võimeid ja iseärasusi arvesse võttes.

(7) Emotsioonide minimaalne intellektualiseerimine, sh negatiivsete emotsioonide pärssimine, positiivse hinnangu andmine oodatud käitumisele ja osatoimingute ahela oodatud tulemusele. Õpilase positiivne toetamine variatiivsetes situatsioonides, õpilasele mõistetavate piiranguterakendamine: intonatsioon, EI-hinnang, kontakti vähendamine.

(8) Oluline on õpetada õpilasi oma põhivajadustest mõistetavalt (verbaalsete või alternatiivsete vahenditega) märku andma.

§ 6. Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine

6.1. Üldpädevused
(1) Õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

(2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.
Kooli õppekava järgi toimuvas õppes taotletakse järgmiste üldpädevuste kujundamist:
1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, looduse ja kultuuriga; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna; mõista ning järgida erinevate keskkondade reegleid ja sotsiaalseid norme, sh ühiskonnas kehtivaid moraalinorme, teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata oma võimeid ja oskusi; mõista vastutust oma tegude eest; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
4) õpipädevus – suutlikkus õppeülesandes orienteeruda, seda täita ja ennast kontrollida; õppida koostegevuses eeskuju, näidise või instruktsiooni järgi; valida algoritme ja strateegiaid tuttavate hulgast; küsida ja otsida abi ning vajalikku teavet, kasutades jõukohaseid kirjalikke juhiseid; teha ja kasutada märkmeid; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades;
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili;
6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle usaldusväärsust; osaleda tekstide ja multimeediumide loomisel ning kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

6.2. Üldpädevuste kujundamine
(1) Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse kooli ja kodu ühistöös. Nende arendamise võimalused on kooliastmeti ja aineti erinevad.

(2) Õpetuse kavandamisel, korraldamisel ja tagasisidestamisel peetakse silmas taotletavaid üldpädevusi. Kogu kooli tunniväline tegevus on korraldatud ja mõtestatud üldpädevustest lähtuvalt. Kuna üldpädevuste omandamisel on oluline kinnistamine ja harjutamine, on koolis suur rõhk traditsioonilistel üritustel.

(3) Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine, mis toimub koolis kujundava hindamise kaudu. Üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel on tähtsal kohal õpilase enesehindamine.

(4) Õppekava üldpädevuste omandamist õpilase poolt analüüsitakse ja nende edasist kujundamist kavandatakse ka õpilase ja tema vanemaga toimuva arenguvestluse käigus.

6.2.1. Üldpädevuste kujundamine lihtsustatud õppes

Üldpädevus
1. - 2. klass
2. klassi lõpuks õpilane:
3. - 5. klass
5. klassi lõpuks õpilane:
6. - 7. klass
7. klassi lõpuks õpilane:
8. - 9. klass
Põhikooli lõpuks õpilane:
1. Väärtuspädevus
1) tunneb end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena;
2) märkab ilu;
3) hindab käitumisakte õige/vale-, meeldib / ei meeldi- tasandil;
4) oskab looduses käituda õpitu ulatuses ning hinnata oma ja teiste käitumist looduses õige/valepõhimõttel.
1) arvestab teadaolevaid motiive ja tingimusi käitumisaktide hindamisel, väljendab käitumisaktis
ilmnenud iseloomuomadusi;
2) hoidub kaaslast kahjustavast käitumisest;
3) hoiab puhtust ja korda kodus ning koolis, hoidub loodust kahjustavast käitumisest.
1) teab inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast.

1) järgib ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli;
2) mõistab igapäevaelus ilmnevaid inimese ja keskkonna seoseid.
2. Sotsiaalne pädevus
1) eristab oma-võõrast-ühist;
2) käitub tuttavas situatsioonis viisakalt.

1) käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb ja järgib lihtsamaid kombeid;
2) mõistab omandisuhteid OMA – VÕÕRAS – ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt;
3) eristab fantaasiat ja reaalsust.
1) lahendab konflikte rahumeelselt;
2) käitub viisakalt, tunneb kombeid;
4) hindab objektiivselt kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest;
5) selgitab rahulikult oma seisukohta kaaslastele.
1) teab nimetada oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab seista oma õiguste eest, lahendab konflikte seadusi ning moraalinorme arvestades;
2) arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi, peab kinni kokkulepetest (sh perekonnas), tunneb
vastutust oma tegude eest;
3) tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna.
3. Enesemääratluspädevus
1) hoiab korras oma koolitarbed ja välimuse, hoiab puhtust.

1) kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis;
2) kirjeldab oma tegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele;
3) eristab tuttavates situatsioonides ja oma tegevuses põhjust, tagajärge ja eesmärki.
1) tunneb tervisliku eluviisi põhitõdesid ja järgib neid;
3) kirjeldab oma käitumist, hindab seda ja vajaduse korral korrigeerib;
4) oskab märgata oma õpiraskusi, küsib raskuste puhul abi ja kasutab seda.

1) lahendab lihtsamad eriolukorrad, astub vastu ebasoovitavatele ahvatlustele ning eetiliselt või õiguslikult valedele ettepanekutele.

4. Õpipädevus
1) täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulise korralduse järgi;
2) leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel);
3) viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi, tunneb tuttavaid esemeid kirjelduse järgi;
4) loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa;
5) kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni.

1) täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku
instruktsiooni) järgi;
2) õpib üksi, klassis ning kodus, osaleb ühistöös;
3) kasutab tuttavaid abivahendeid õpiülesannete täitmisel (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid);
4) kasutab õpitud enesekontrollivõtteid (resultaadi kontroll, operatsionaalne kontroll);
5) loeb jõukohast õppeteksti ladusalt, tõlgendab õpitud teksti oma sõnadega, kujutab kirjeldatud objekte ja situatsioone ette;
6) vormistab oma õpiülesanded nõuetekohaselt.
1) kasutab õpioskusi ja tuttavaid abivahendeid;
2) täidab õpitud erialal tööülesandeid, kasutab juhendaja abi;
3) valdab omandatud õpitoimingute struktuuri: formuleerib ülesande, kavandab tegevuse, täidab
ülesande, kontrollib ja hindab tulemust;
4) loeb ladusalt, hangib informatsiooni oma teadmistele vastavast tekstist;
5) valdab emakeele praktilist grammatikat, st mõistab ja kasutab süntaktilisi konstruktsioone
nende tähendust arvestades.

1) loeb, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel;
2) eristab vahendeid tarbekeemias ja füüsikas;
3) kasutab jõukohaseid teabevahendeid, teeb märkmeid (konspekteerib), koostab tarbekirja;
4) täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas.

5. Suhtluspädevus
1) kuulab ja vastab küsimustele;
2) kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele;
3) väljendab ennast 3–4-sõnaliste lihtlausetega.
1) alustab ja jätkab dialoogi;
2) väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil).

1) kirjeldab oma praktilist ja vaimset tegevust.

1) suhtleb vastavalt olukorrale, arvestab partneriga;
2) esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega.

6. Matemaatikapädevus
1) selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad;
2) vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi;
3)eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi;
4) tajub ruumisuhteid esemete ja kujutiste ning nende osade vahel;
5)võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel;
6) arvutab 20 piires.
1) mõistab ruumi ja aja suhteid, väljendab neid kõnes.
2) vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab objekte ja nähtusi, kui rühmitusalus on antud.

1) tegutseb vastavalt päevakavale;
2) teeb vaatluse põhjal järeldusi;
3) loeb lihtsat plaani, kaarti, tabelit.

1) mõistab ülesannete õige tõlgendamise ning enesekontrolli tähtsust, kasutab omandatud
töövõtteid.

7. Ettevõtlikkuspädevus
1) osaleb klassi ühistegevuses (sh õpitud süžeemängudes).

1) osaleb jõukohaselt ühistegevuses, abistab kaaslasi.

1) mõistab töö vajalikkust;
2) täidab ühistegevuses erinevaid ülesandeid, käitub vastavalt rollile.
1) teab kutseõppe ja täiendusõppe võimalusi;
2) väärtustab praktilist tööd ja on omandanud valmisoleku kutseõppeks.
3) hindab õigesti oma võimeid ning kujutab ette oma toimetulekut elus (sh tööturul).
8.Digipädevus
1) oskab õpetaja juhendamisel mõningaid rakendusi kasutada.

1) oskab käsitseda arvuti sisend- ja väljundseadmeid ning püsimäluseadmeid;
2) teab, kuidas leida Internetist vajalikku infot;
3) oskab õpetaja juhendamisel mõningaid rakendusi kasutada;
4) kasutab kooli digivahendeid vastutustundlikult.

1) suudab kasutada digitehnoloogiat õppimisel;
2) suudab leida ja säilitada digivahendite abil infot;
3) on teadlik digikeskkonna ohtudest.
1) suudab kasutada digitehnoloogiat õppimisel, kodanikuna tegutsedes ja kogukondades suheldes;
2) suudab leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle usaldusväärsust; 3) teab digikeskkonna ohte ning oskab kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
5) teab sotsiaalmeedia ohte, tunneb ära ja oskab tegutseda küberkiusamise juhtudel;
4) oskab järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

6.2.2. Üldpädevuste kujundamine toimetulekuõppes

1. - 2. klass
2. klassi lõpuks õpilane:
3. - 6. klass
6. klassi lõpuks
7. - 9. klass
Põhikooli lõpuks:
1. Väärtuspädevus

1) hindab tuttavaid tegevusakte ÕIGE – VALE põhimõttel;
1) hindab tuttavaid tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI;
1) hindab tajutavaid tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI.
2. Sotsiaalne pädevus

1) otsib kontakti täiskasvanute ja kaaslastega;
2) oskab tuttavates situatsioonides märgata ohtlikke olukordi ja hoidub neist.
1) valib tuttavates situatsioonides käitumiseks sobivaid õpitud käitumismalle;
2) suudab tuttavates situatsioonides ohtu ette kujutada ning ohule adekvaatselt reageerida.
1) suudab ette kujutada ohtlikke situatsioone, neid vältida ja ohule adekvaatselt reageerida.
2) oskab tuttavates situatsioonides valida sobivat käitumismalli, lähtudes motiividest TAHAN – ON VAJA – PEAB ja reeglitest TOHIB – EI TOHI.
3. Enesemääratlus
pädevus
1) tunneb ära oma asjad.

1) võrdleb suunatult oma töö resultaati näidisega;
2) sooritab eneseteeninduse toimingud vastavalt omandatud kogemusele.
1) sooritab ka varieeruvates tingimustes harjumuslikke tegevusakte iseseisvalt;
2) võrdleb oma töö resultaati näidisega.

4. Õpipädevus
1) sooritab tegevusakte lihtsate lühikeste verbaalsete või alternatiivsete vahenditega esitatud korralduste alusel koostegevuses ja eeskuju järgi, sooritab omandatud tegevusakte iseseisvalt;
2) säilitab õppeülesannete täitmise ajal suunatult tähelepanu (kuni 3 min);
3) säilitab töömälus 2–3 objekti järjestuse;
4) sooritab liigutusi eeskuju järgi, muutes liigutuste rütmi ja tempot;
5) koordineerib silma ja käe koostööd; jälgib liikuvat objekti.
1) tunneb ära ja kasutab õpitud märke või sümboleid, sh tähti ja numbreid; suudab luua seost objekt – pilt – keeleüksus;
2) valib tegevusakti eesmärgist lähtuvalt sobivaid vahendeid;
3) säilitab õppeülesannete täitmise ajal tähelepanu (kuni 5 min);
4) säilitab töömälus kuni 5 objekti järjestuse;
5) sooritab erisuunalisi liigutusi ja liigutuste stereotüüpset ahelat mälukujutlustele toetudes,
6) suudab koordineerida eri kehaosade motoorikat.
1) tunneb kirjelduste järgi ära ja kujutab ette tuttavaid objekte ja sündmusi;
2) oskab didaktilise vahendi või tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle funktsioonile ja
tegevuse eesmärgist lähtudes;
3) tunneb ära ja kasutab õpitud märke või sümboleid, sh tähti ja numbreid;
4) suudab luua seost objekt – pilt – skeem – keeleüksus;
5) suudab jõukohaste õppe- ja tööülesannete täitmise ajal olukorrast sõltuvalt tähelepanu ümber lülitada ja säilitada;
6) täidab arusaadavaid korraldusi, seostab mitteverbaalset ja verbaalset teavet, ühendab ja kasutab tegevuses (planeerimine, sooritamine, enesekontroll) verbaalset ja visuaalset teavet,
kommenteerib tegevust ja tulemust;
7) säilitab töömälus kuni 5 objekti järjestuse;
8) valib (positiivne/negatiivne valik) või teeb ise vajalikke abivahendeid ning lahendab arusaadavaid praktilisi ülesandeid tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades (sh tuttavates ja
ka varieeruvates tingimustes).

5. Suhtluspädevus
1) väljendab oma põhivajadusi ja soove lihtsate keeleliste või alternatiivsete vahenditega (sõnad, baaslausungid);
2) meeldetuletamisel kasutab õpitud käitumismalle tuttavates situatsioonides.
3) reageerib arusaadavatele korraldustele adekvaatselt, vastab arusaadavatele repliikidele keelelisi või alternatiivseid vahendeid kasutades.
1) oskab astuda kontakti täiskasvanute ja kaaslastega;
2) väljendab arusaadavalt oma põhivajadusi ja soove ning küsib teistelt abi, kasutades keelelisi või alternatiivseid vahendeid;
3) täidab lühikesi ja arusaadavaid korraldusi harjumuspäraselt tegutsedes, kommenteerib
suunatult tegevust (mida teeb?, mida?, millega?, kus?).
1) oskab suhelda tuttavas situatsioonis vastavalt rollile nii täiskasvanute kui ka kaaslastega;
2) väljendab oma vajadusi ja soove, arvestades etiketisuhtlemist ja tuttavaid käitumisreegleid, tal on kujunenud hoiak ja oskus teatada teabe puudulikust mõistmisest ja täiendava teabe vajadusest.

6. Matemaatikapädevus
1) eristab objekte tajutava tunnuse või funktsiooni järgi;
2) tajub objektidevahelisi ruumisuhteid (all, peal, ees, taga, kõrval);
3) tunneb enamasti ära õpitud märgid või sümbolid objektide, sündmuste ja tegevuste
tähistamiseks;
4) reageerib arusaadavatele korraldustele adekvaatselt, vastab arusaadavatele repliikidele keelelisi või alternatiivseid vahendeid kasutades;
5) rühmitab objekte ja nende kujutisi tajutavate tunnuste alusel, sh rühmitamise aluseid muutes;
6) orienteerub ööpäeva osades;
7) orienteerub 2–3 objekti vahelistes ruumisuhetes.
1) eristab tuttavaid objekte ja sündmusi, eristab olulisi tüüpilisi tunnuseid juhuslikest tunnustest, tunneb ära sama objekti eri taustal ja eri asendis;
2) teadvustab objekti asukohta ruumis teiste objektide suhtes;
3) orienteerub ööpäeva rütmiga seotud tegevustes, teab nädalapäevade ja aastaaegade järjestust.

1) teadvustab objekti asukohta ruumis, arvestab kahte parameetrit (all paremal, taga peal jne);
2) rühmitab objekte ja nende kujutisi tajutavate tunnuste alusel (sh rühmitamise objekte, nende hulka ja aluseid muutes);
3) suudab ligikaudu ette kujutada tuttava toimingu sooritamiseks kuluvat aega, orienteerub kellaajas vähemalt pooltunni täpsusega, seostab kalendrikuu ja aastaaja.

7. Ettevõtlikkuspädevus
1) oskab tuttava mänguasja või didaktilise vahendiga tegutseda vastavalt selle funktsioonile;
2) lahendab abiga tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades arusaadavaid praktilisi ülesandeid nii tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes.
1) oskab didaktilise vahendi või tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle funktsioonile;
2) varieeruvates tingimustes sooritab tuttavaid ja jõukohaseid tegevusakte iseseisvalt;
3) teadvustab oma rolli ühistegevuses osalejana;
4) lahendab arusaadavaid praktilisi ülesandeid nii tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades.
1) teadvustab oma rolli tegevuses;
2) suudab tegevusakti eesmärgist lähtuvalt valida, ise teha ja kasutada sobivaid vahendeid variatiivsetes tingimustes;
3) rakendab omandatud toiminguid ahelana (sh osaliselt muutuvates tingimustes);
4) sooritab praktiliseks tööks vajalikke liigutusi ja suudab neid varieerida sõltuvalt tingimustest.
8. Digipädevus

-
1) teab, kuidas alustada ja lõpetada tööd digivahenditega;
2) oskab õpetaja juhendamisel mõningaid rakendusi kasutada.
1) teab mõningaid rakendusi ja oskab neid vastavalt võimetele kasutada;
2) teab Interneti kasutusvõimalusi;
3) oskab leida Internetist talle vajalikku infot;
4) teab arvuti väärkasutamisest tekkida võivaid ohte oma tervisele ning oskab oma igapäevatöös neid ohte vältida;
5) teab Interneti kasutamisel tekkida võivaid ohte.

6.2.3. Üldpädevuste kujundamine hooldusõppes

I arengutaseme lõpuks õpilane:
II arengutaseme lõpuks õpilane:
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1. Väärtuspädevus
1) märkab läheduses olevaid objekte;
2) tunneb ära temaga tegelevad inimesed.
1) tajub objekte eri meeltega, märkab 2–3 eristavat tunnust.
1) tajub objekte eri meeltega, märkab eristavaid tunnuseid.
2. Sotsiaalne pädevus
1) annab märku mõnest oma põhivajadusest.
1) annab oma vajadustest (sh soovist kontakti astuda) arusaadavate keeleliste ja/või alternatiivsete vahenditega märku.
1) teatab arusaadavalt oma vajadustest (sh soovist kontakti astuda) keelelisi ja/või alternatiivseid vahendeid kasutades.
3. Enesemääratlus
pädevus
1) sooritab stereotüüpseid liigutusi ja tegevusakte koostegevuses ja imiteerimise teel.
1) sooritab varieeruvates situatsioonides stereotüüpseid liigutusi ja tegevusakte koostegevuses ja imiteerimise teel, suudab seostada silma- ja käeliigutusi (vajaduse korral suunatult);
2) reageerib adekvaatselt intonatsioonile, žestidele ja mõnele tuttavale sõnale/lausungile
tegevussituatsioonides.
1) koordineerib (vajaduse korral abiga) sõltuvalt tegevusest oma liigutusi ja liikumist ruumis;
2) reageerib situatsioonist lähtuvalt adekvaatselt suhtlemises kasutatavatele tuttavatele vahenditele (sh varieeruvates olukordades).

4. Õpipädevus
1) hoiab kättepandud esemeid;
2) haarab esemeid, (ühe/kahe käega), manipuleerib nendega ja laseb käest lahti;
3) suudab suunatult säilitada tähelepanu (rohkem kui 2 sek).
1) kasutab tuttavat tegevusvahendit stereotüüpsetes ja vähevarieeruvates tingimustes;
2) suudab koostegevuses valikuliselt tähelepanu suunata.
1) kasutab tuttavat tegevusvahendit varieeruvates tingimustes;
2) säilitab tähelepanu harjumuspärases tegevuses (mõnest osatoimingust koosnev ahel).

5. Suhtluspädevus
1) tunneb enamasti ära tuttavad žestid;
2) reageerib kontaktile (hääl, puudutus, sõna) liigutuste, žestide ja häälitsustega, otsib mõnikord kontakti;
3) stereotüüpsetes situatsioonides märkab talle suunatud kontaktipüüdlust, reageerib adekvaatselt intonatsioonile, žestidele ja mõnele tuttavale sõnale.
1) reageerib enamasti adekvaatselt suhtlemises kasutatavatele tuttavatele vahenditele (žestid, sõnad, pildid jne);
2) reageerib alternatiivsetele suhtlemisvahenditele või lihtsale situatiivsele kõnele võimetekohaselt.

1) mõistab situatiivseid repliike ja vastab neile oma kogemuste ja suhtlemisvahendite valdamise (sh kõne arengu) taseme piires;
2) reageerib ja vastab arusaadavatele korraldustele adekvaatselt.
6. Matemaatikapädevus
1) tajub lähiümbruses asetsevaid objekte (sh erisugusel taustal).

1) märkab ja tunneb ära 2–3 objekti hulgast mõne tuttava objekti.
1) märkab ja tunneb oma kogemustele toetudes ära objekti selle funktsiooni järgi (sh varieeruvates tingimustes).
7. Ettevõtlikkuspädevus
1) sooritab mõnda eneseteeninduseks vajalikku liigutust füüsilise abiga.
1) osaleb eneseteeninduses, sooritab mõningaid jõukohaseid operatsioone/osatoiminguid
iseseisvalt.
sooritab eneseteeninduseks vajalikke toiminguid omandatud oskuste piires iseseisvalt.

6.3. Valdkonnapädevuste kujundamine
(1) Põhikooli riiklikus õppekavas moodustavad lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained ainevaldkonna ning valdkonnapädevused on seotud õppekavas esitatud ainevaldkondadega. Lihtsustatud riiklikus õppekavas ega selle alusel koostatud kooli õppekavas õppeaineid ainevaldkondadeks koondatud ei ole.

(2) Valdkonnapädevustena toetab kool järgmiste pädevuste arengut:
1) looduspädevus – suutlikkus tajuda ja ette kujutada ümbritsevat keskkonda kui tervikut; tunda kodumaa ja kodukoha loodust ning seda ohustavaid nähtusi; orienteeruda ruumis ja ajas, elus ja eluta looduse nähtustes ning mõista nende seoseid; mõista inimest kui looduse osa ja inimtegevuse suhet loodusega; olla teadlik globaalsetest ja kohalikest loodusprobleemidest; arendada loodushoidlikku ja säästlikku eluviisi.
Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, eesti (vene) keel ning läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng;
2) kommunikatiivne pädevus – suutlikkus vajalikku suulist või kirjalikku teavet otsida, kasutada ja edastada (sh internetist jt digitaalsetest vahenditest); kuulata, lugeda ja mõista jõukohast teksti; teistele arusaadavalt oma mõtteid suuliselt (vähesel määral kirjalikult) sõnastada, märkmeid teha ja kasutada, koostada ning mõista sisu- või mõistekaarte, kasutada andmebaase ja allikmaterjale; valida sobivaid suhtlemisvahendeid vastavalt suhtlemise eesmärgile ja kultuurinormile; mõista enese ja teiste suhtlemiseesmärke. Suuta orienteeruda meedias ning suhelda viisakalt ja väärikalt ka internetis.
Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, võõrkeel, inimeseõpetus, väärtusõpetus, meediaõpetus, arvutiõpetus; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega ning läbivad teemad Teabekeskkond, Tehnoloogia ja innovatsioon;
3) tehnoloogiapädevus – suutlikkus tähele panna ja mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja elumaailmas, osata ohutult ja säästvalt kasutada olmetehnikat ning tuttavaid tehnilisi vahendeid tööprotsessis.
Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, käsitöö ja kodundus, loodusõpetus, matemaatika, ajalugu, inimeseõpetus, karjääriõpetus, arvutiõpetus ning läbivad teemad Keskkond ja jätkusuutlik areng; Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, Tehnoloogia ja innovatsioon ning Teabekeskkond;
4) kultuuripädevus – suutlikkus ja soov võimetekohaselt praktiseerida erinevaid kunste (muusika, kujutav kunst, sõnakunst, tants, sportlik tegevus, meedia); positiivselt suhtuda maailma kultuuripärandisse; soov tunda rahvuskultuuri ja selles osaleda; suutlikkus nautida kunstiloomingut (sh muuseume, teatrit, näitusi) ja selles orienteeruda, sh anda elementaarseid hinnanguid; oskus esteetiliselt valida olmetarbeid, riietust, eneseväljendusvahendeid (sh digitaalseid); pidada oluliseks tööprodukti esteetilist välimust.
Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, võõrkeel, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, kehaline kasvatus ning läbivad teemad Tehnoloogia ja innovatsioon ning Teabekeskkond;
5) matemaatikapädevus – suutlikkus orienteeruda mõõtude, arvude ja kujundite vahelistes seostes ja suhetes; sooritada aritmeetilisis tehteid; hinnata arvutustulemuste ja matemaatilise info tõepära, kasutada graafilisi sümboleid, lugeda mudeleid (skeeme); mõista ning teostada igapäevaelus vajalikke rahalisi toiminguid kaupluses, pangas, internetipangas, kavandada eelarvet ja materjalikulu argitoiminguteks. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, eesti (vene) keel, tööõpetus, käsitöö ja kodundus ning läbivad teemad Tehnoloogia ja innovatsioon ning Teabekeskkond.

(3) Valdkonnapädevused kujunevad õpilasel üldpädevuste ja õppeainete õpitulemuste ning õpetuse lõimumise tulemusena. Valdkonnapädevuste saavutamist toetab läbivate teemade käsitlemine ning tunni- ja kooliväline tegevus.

3. peatükk Õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus

§ 7. Õpikeskkond

(1) Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

(2) Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

(3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
1) osaleb kogu koolipere;
2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õppija eluraskuste puhul;
10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

(4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

(5) Õppetegevuse muudab paindlikuks füüsilise õpikeskkonna mitmekesisus: tavapärase koolis toimuva õppe kõrval korraldatakse õpet ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas.

§ 8. Õppekorraldus

(1) Õppetöö Valga Jaanikese Koolis toimub eesti ja vene keeles statsionaarse õppena.

(2) Põhikooli õppekava läbimiseks on arvestatud üheksa aastat.

(3) Lisaõpe põhikooli lõpetanutele
1)Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel pakub kool lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi (lihtsustatud õpe, toimetulekuõpe ja hooldusõpe) põhikooli lõpetanutele, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või ei pääsenud soovitud õppeasutusse.
2) Lisaõppe kestus on üks õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet aastas 1050 õppetunni ulatuses, millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga.
3) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ja vanema soove ja vajadusi ning kooli võimalusi.

(4) Pikendatud õppeaeg (§ 9 tunnijaotusplaanis PA)
1) Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada toimetulekuõppe õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate kohustuslike ja valikainete kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.
2) Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada hooldusõppe õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 20 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavatel õppeaastatel toimuv õppe- ja arendustegevus planeeritakse tegevusvaldkonniti õpilase individuaalses õppekavas.

(5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õpikeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

(6) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta. Tundide ja vahetundide ajad on märgitud kooli kodulehel.

(7) Õppeaastas on 175 õppepäeva. Õpilase nädalakoormus on esitatud tunnijaotusplaanides (vt § 9).

(8) Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse õpetaja töökavas.

(9) Valikained on kool valinud õppe- ja kasvatuseesmärkidest, kooli võimalustest ning lastevanemate ja õpilaste soovidest lähtudes.

8.1. Lihtsustatud õppe õppekorraldus
(1) Lihtsustatud õpet korraldatakse VJK-s õppeainete kaupa, rakendades õppeainete lõimimise põhimõtet. Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel.

(2) Vajaduse korral koostatakse lihtsustatud õppes olevatele õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või kõrgendatud nõuded õpitulemustele (vt § 29).

8.2. Toimetulekuõppe õppekorraldus
(1) Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, mille aluseks on arengutasemetes kirjeldatud tegevused ning teemad. Toimetulekuõppel olev õpilane liigub igal õppeaastal järgmisesse klassi, kuid õppesisu ja taotletavad pädevused valitakse vastavalt õpilase individuaalsele arengutasemele.

(2) I arengutasemel jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, järgmistel tasemetel õppeaineteks, mis realiseeritakse üldõpetuse põhimõttel. Õpet traditsioonilise ainetunnina ei korraldata, vaid keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele.

(3) Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

(4) Õppematerjalid valitakse ja koostatakse kooli õppekava üldosa ja toimetulekuõppe ainekavade sisu ning nõudeid arvestades. Arvestatakse mõõduka intellektipuudega vastavas vanuses lapse psüühika, tegevuse ja suhtlemise tüüpilisi iseärasusi, individuaalse võimekuse ja iseärasuste variatiivsust.
Oluliseks tuleb pidada tajutava õppematerjali konkretiseerimise ja diferentseerimise võimalusi, mis loob baasi võimetele vastavaks rühmitamiseks. Kasutatakse arekeelseid tekste ja graafilist materjali.

(5) Õppeülesannete raskusastet reguleeritakse õpioskuse omandamise etappe ja õppematerjali sisulist keerukust arvestades. Esitatakse võimalused õpitoimingu variatiivseks sooritamiseks: praktiliselt või materialiseeritult, visuaalselt, verbaalselt ja kombineeritult.

8.3. Hooldusõppe õppekorraldus
(1) Hooldusõppe puhul lähtutakse iga õpilase arengutasemest ja õppekavas fikseeritud tegevusvaldkondadest kolmel tasandil. Igale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Õppe- ja arendustegevus planeeritakse tegevusvaldkonniti. Kogu õpe võib toimuda üleminekuga ühelt arengutasemelt teisele või ainult ühe arengutaseme piires.

(2) Õppetegevus korraldatakse üldjuhul õpperühmadena, kus arvestatakse iga lapse arengutaset ja individuaalsust ning kus on tagatud individuaalne lähenemine. Õppetööd rühmas viivad läbi õpetaja (eripedagoog) ja abiõpetaja(d).

(3) Hooldusõppes on nädalakoormus kõigil kolmel arengutasemel maksimaalselt 20 tundi.

§ 9. Õppeained ja tunnijaotusplaanid

9.1. Lihtsustatud õppe kohustuslikud ja valikõppeained ning tunnijaotusplaan
(1) Õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks. Lihtsustatud õppe kohustuslike õppeainete ainekavad on esitatud kooli õppekava lisades 1 - 13 ja valikõppeainete ainekavad lisas 14.

(2) Lihtsustatud õppe eesti õppekeelega klassides õpetatakse valikõppeainetena 3.-9. klassis arvutiõpetust, 3.-4. klassis väärtusõpetust ning 5.-9. klassis inglise keelt.

(3) Lihtsustatud õppe vene õppekeelega klassides õpetatakse valikõppeainetena 5. – 9. klassis arvutiõpetust ja inglise keelt.

(4) Lihtsustatud õppe eesti õppekeelega klasside tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti
Õppeained/klassid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
eesti keel (vt lisa 1)
7
9
8
8
7
6
6
6
6
vene keel võõrkeelena (vt lisa 2)

2
2
2
2
2
matemaatika (vt lisa 3)
5
5
5
5
5
5
4
5
5
loodusõpetus (vt lisa 4)
1
1
2
2
2
4
4
4
4
ajalugu (vt lisa 5)

1
2
2
1
inimeseõpetus (vt lisa 6)
1
1
1
2
2
2
2
2
1
muusikaõpetus (vt lisa 7)
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kunstiõpetus (vt lisa 8)
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kehaline kasvatus (vt lisa 9)
1
2
2
1
2
2
2
2
2
rütmika (vt lisa 9)
1
1
1
1

tööõpetus (vt lisa 10)
2
2
2
2
2
2
2
3
4
käsitöö ja kodundus (vt lisa 11)

2
2
2
2
3
arvutiõpetus (vt lisa 14)

1
1
1
1
1
1
1
väärtusõpetus (vt lisa 14)

1
1

inglise keel (vt lisa 14)

1
1
1
1
1
Nädalakoormus

20
23
25
25
28
30
30
32
32

(5) Lihtsustatud õppe vene õppekeelega klasside tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti
Õppeained/klassid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
vene keel (vt lisa 12)
7
9
8
8
7
6
6
6
6
eesti keel teise keelena (vt lisa 13)

2
2
2
2
2
2
2
matemaatika (vt lisa 3)
5
5
5
5
5
5
4
5
5
loodusõpetus (vt lisa 4)
1
1
2
2
2
4
4
4
4
ajalugu (vt lisa 5)

1
2
2
1
inimeseõpetus (vt lisa 6)
1
1
1
2
2
2
2
2
1
muusikaõpetus (vt lisa 7)
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kunstiõpetus (vt lisa 8)
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kehaline kasvatus (vt lisa 9)
1
2
2
1
2
2
2
2
2
rütmika (vt lisa 9)
1
1
1
1

tööõpetus (vt lisa 10)
2
2
2
2
2
2
2
3
4
käsitöö ja kodundus (vt lisa 11)

2
2
2
2
3
arvutiõpetus (vt lisa 14)

1
1
1
1
1
inglise keel (vt lisa 14)

1
1
1
1
1
Nädalakoormus
20
23
25
25
28
30
30
32
32

(6) Vene õppekeelega klassides õpetatakse eesti keelt kui teist keelt alates kolmandast klassist. Lisaks keeletundidele õpetatakse eesti keelt teiste õppeainetega lõimituna – praktiline kõnearendus toimub kehalise kasvatuse ja arvutiõpetuse tundides.

(7) Eesti õppekeelega klassides õpetatakse võõrkeelena vene keelt. Võõrkeele õpe algab 5. klassist. Vene õppekeelega klassides kohustusliku õppeainena võõrkeelt ei õpetata.

(8) Kõik õpilased õpivad 1. - 9. klassini tööõpetust ning 5. - 9. klassini lisaks käsitööd ja kodundust. Tööõpetuse ega käsitöö ja kodunduse õpetamine ei ole korraldatud soopõhiselt.

(9) 1. - 3. klassis õpetatakse kehalise kasvatuse ühe nädalatunni raames rütmikat.

(10) Kehalise kasvatuse tunnid korraldatakse alates 4. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi.

9.2. Toimetulekuõppe kohustuslikud ja valikõppeained ning tunnijaotusplaan
(1) Õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks. Kohustuslike õppeainete ainekavad on esitatud õppekava lisades 15 - 23, valikõppeainete ainekavad lisas 24.

(2) Valikainetena õpetatakse nii eesti kui vene õppekeelega 7. – 9. klassis arvutiõpetust ja väärtusõpetust.

(3) Toimetulekuõppe tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti
Õppeained
Õppetunde nädalas
 
 

Klass
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
PA 1
PA2
elu- ja toimetulekuõpe (vt lisa 15)
4
5
5
5
7
7
6
6
6
6
6
eesti keel (vt lisa 16)/
vene keel (vt lisa 17)
4
5
6
6
6
6
6
6
6
6
6
matemaatika (vt lisa 18)
2
3
4
4
5
5
4
4
4
4
4
kunst ja käeline tegevus
(vt lisa 19)
5
5
5
5
5
2
2
2
2
2

2
muusikaõpetus (vt lisa 20)
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
tööõpe (vt lisa 21)

5
5
7
7
7
7
kehaline kasvatus (vt lisa 22)
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
rütmika (vt lisa 23)
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
arvutiõpetus (vt lisa 24)

1
1
1
1
1
väärtusõpetus (vt lisa 24)

1
1
1
1
1
Nädalakoormus
20
23
25
25
28
30
30
32
32
32
32

9.3. Hooldusõppe tegevusvaldkonnad ja tunnijaotusplaan
(1) Õpetus jaguneb neljaks tegevusvaldkonnaks: motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, mis realiseeritakse praktiliste tegevuste käigus.

(1) Hooldusõppe tegevusvaldkondade kava on esitatud kooli õppekava lisas 25.

(3) Hooldusõppe tunnijaotusplaan tegevusvaldkonniti ja arengutasemeti

Õppetundide arv nädalas arengutasemeti

Tegevusvaldkonnad
( vt lisa 25)
I
II
III
PA 1
PA 2
Motoorika
5
5
5
5
5
Kommunikatsioon
5
5
5
5
5
Sotsiaalsed oskused
5
5
5
5
5
Kognitiivsed oskused
5
5
5
5
5
Kohustuslik koormus
20
20
20
20
20

4. peatükk Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted

§ 10. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

(1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
(2) Valga Jaanikese Kooli õppekavas esitatud läbivate teemade alusdokumendiks on põhikooli riikliku õppekava lisa 12 (VV määrus 28.01.2010 nr 14). Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on kohandatud lihtsustatud ja toimetulekuõppes õppivatele õpilastele jõukohaseks.

(3) Läbivate teemade õpe realiseerub:
1) õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi ainetevahelisi, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on oleneb sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
3) valikainete valikul – kooli õppekavas olevad valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
4) klassijuhatajatöös - klassijuhatajad arvestavad oma töö kavandamisel õppekava läbivate teemade sisu ja eesmärke;
5) klassi- ja koolivälises tegevuses – huviringide tegevuses ning klassi ja kooli ürituste korraldamisel arvestatakse läbivate teemade taotlustega.

10.1. Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“
(1) Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

(2) Õpilast abistatakse ja suunatakse:
1) teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;
2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi;
3) arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies sihipäraselt;
4) kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi;
5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega.

10.1.1. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ kava lihtsustatud
õppes
(1) Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine 1. - 2. klassis
Läbiva teema käsitlemine aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist.

(2) Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine 3. - 5. klassis
Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust.

(3) Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine 6. - 7. klassis
Läbiva teema käsitlemine keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

(4) Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine 8. - 9. klassis
Läbiva teema käsitlemine keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist.

(5) Õppekava läbiv teema „ Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ õppeaineti, ainetevahelised projektid, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Kõik õppeained
Karjääriplaneerimistöö ainetundides:
1) õpioskuste ja õppimisse positiivse hoiaku kujundamine;
2) õpilaste adekvaatse enesehinnangu kujunemise toetamine;
3) õpilaste silmaringi arendamine;
4) positiivse mõtlemisoskuse arendamine;
5) otsustus- ja vastutusvõime arendamine;
6) meeskonnatööoskuste arendamine;
7) loovuse ja loogilise mõtlemise arendamine;
8) õpilase individuaalsuse arvestamine õpetamisel;
9) huvi ja uudishimu äratamine ning selle rahuldamise viiside õpetamine;
10) aja ja tegevuse planeerimise õpetamine.
Aineõpetajatele ja klassijuhatajatele on karjääriplaneerimise teemal abimaterjaliks kaks internetis saadaval olevat kogumikku.
1.Ideekogumik on aadressil:
http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Ideekogumik__l_biv_teema.pdf
Ideed, mille alusel õpetaja saab tegevusi tunnis planeerida, on kogumikus toodud õppeaineti kooliastmete kaupa.
2. Vaatame koos tulevikku on grupitööde kogumik ning sisaldab rühmatöid, loovülesandeid ja mänge. Valimik on saadaval internetis aadressil: http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12741/vaatame_k...
Eesti keel/ vene keel 1.– 2. klass
Õpilane teab ja nimetab töid, mida teevad tema vanemad.
3.- 5. klass
Õpilane teab ja nimetab erinevate valdkondade elukutseid.
6. – 7. klass
Õpilane kirjeldab erinevate valdkondade elukutseid, tutvustab oma lähedaste töö sisu ja iseloomu.
8. – 9. klass
Õpilane kirjeldab ameti seoseid oma võimete ja omadustega.
Inimeseõpetus
3. – 5. klass
Õpilane õpib kasutama raha lihtsamates tehingutes; nimetab kodukohas esinevaid enamtuntud ameteid, selgitab nende vajalikkust.
6. – 7. klass
Õpilane leiab õpetaja abiga tegevusi, mis võimaldavad tundma õppida, rakendada ja arendada oma võimeid.
Karjääriõpetus
(9. klass)
Õpilane:
1) kirjeldab oma isiksuseomadusi, oskusi, huvisid, võimeid, õpitulemusi jne, võttes neid arvesse esmaste karjäärivalikute ja –plaanide tegemisel;
2) otsib sobivatest allikatest õpetaja abiga infot edasiste õpingute kohta valikute tegemiseks, kirjeldab konkreetseid alternatiive oma õpingute jätkamiseks; oskab arvestada tegevusi ja tingimusi, mis on vajalikud eelistatud õppeasutusse õppima asumiseks;
3) kirjeldab oma õigusi ja kohustusi töötajana.
Ainete-
vahelised projektid
Inimeseõpetuse, tööõpetuse ja karjääriõpetuse ühisprojektid. Projektid lepitakse igaks õppeaastaks kokku enne kooli üldtööplaani koostamist.
Klassijuhataja-
töö
Klassijuhataja rakendab elukestva õppe ja karjääriplaneerimise teemat järgmiselt:
1. Klassijuhatajatundide käigus toimuvad arutelud, rühmatööd, töölehtede täitmine, õpilane saab enda kohta teavet (milline inimene ma olen, milline on minu iseloom, minu oskused, kogemused, hobid, tugevad/nõrgad küljed, väärtushinnangud). Klassijuhatajatundidesse kutsutakse erinevaid külalisi, kes tutvustavad erinevaid ameteid ja töömaailma.
2. Õppekäikudel tutvutakse erinevate töökohtadega ning elukutsetega.
3. Lapsevanemate koosolekutel kõneldakse teemal, kuidas oma lapsi karjääri planeerimisel suunata.
4. Arenguvestluse käigus arutatakse ka karjääri planeerimisega seotud teemasid. Arenguvestluse kaugem eesmärk on oma eluga toimetuleva väärika inimese kujunemine. Selline inimene mõistab ennast ja teisi, võtab vastustust inimsuhetes, tuleb iseseisvalt toime reaalses elukeskkonnas, oskab lahendada probleeme, tasakaalustada emotsioone ja olla avatud. Seega on arenguvestluse eesmärgid tugevalt elukestva õppe ja karjääri planeerimise teemadega seotud.
1. – 2. kl
2. klassi lõpetaja:
1) on kohusetundlik, püüab pidada oma lubadusi;
2) tunneb huvi ümbritseva maailma vastu;
3) tahab õppida.
3.– 5. kl
5. klassi lõpetaja:
1) iseloomustab iseennast ja kirjeldab oma positiivseid omadusi;
2) elukutseid ja tutvustab oma lähedaste töö sisu ja iseloomu;
3) räägib oma elukutse eelistustest.
6. – 7. kl
7. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab oma oskusi ja saavutusi varasemate tulemustega võrreldes;
2) toob õpetaja suunamisel näiteid, kuidas inimese teadmised ja haridus seostuvad tema tööga;
3) organiseerib abiga oma päeva, kasutab tegevuse planeerimisel sobivaid meetodeid.
8. – 9. kl
9. klassi lõpetaja:
1) pöördub õpetaja abiga spetsialistide poole abi saamiseks karjääriotsuste tegemisel;
2) järjestab ajateljel oma tegevused pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
Tunniväline tegevus
1. Karjääripäev
2. Töövarjupäev (õpetajate päeval)
3. Maakondliku infomessi külastamine
4. Erinevatel konkurssidel osalemine ja projektides kaasalöömine
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
Kasutatakse rühmatööd, paaristööd ja rollimänge kui erinevaid sotsiaalseid oskusi (kuulamis-, meeskonnatöö-, planeerimisoskus) arendavaid võtteid, mis on isiksuse arengu ja karjääriplaneerimise seisukohalt olulise tähtsusega.
3.-5. kl õppekäigud erinevatesse Valga linna asutustesse (postimaja, raamatukogu, linnavalitsus, kutseõppekeskus).
Koostöö
1. Valgamaa Noorte Nõustamiskeskusega - teabepäevad.
2. Valgamaa Kutseõppekeskusega - õppekäigud kutsekooli või kutseõppekeskuse tutvustamine meie koolis. Lisaõppe õpilastele kutse eelõpe.
3. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega.
4. Lastevanematega.
5. Aineõpetajate koostöö lapse oskuste ja huvide väljaselgitamiseks.
Klassidevahelised ettevõtmised (3. - 5. kl)
1. Tutvumine erinevate ametialade esindajatega (koolisöökla kokk, kooli pesumasinist, majahoidja, puhastusteenindaja, politseinik, päästja, postiljon).
2. Kohtumine tuntud inimesega (näiteks sportlasega).

10.1.2. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ kava toimetulekuõppes
(1) Klassijuhatajatundide käigus toimuvad vestlused, kus õpilane saab enda kohta teavet (milline inimene ma olen, oskused, kogemused, tugevad/nõrgad küljed). Õppekäikudel tutvutakse erinevate töökohtadega ning elukutsetega. Lapsevanemate koosolekutel kõneldakse teemal, kuidas oma lapsi karjääri planeerimisel suunata. Arenguvestluse käigus arutatakse ka karjääri planeerimisega seotud teemasid. Arenguvestluse kaugem eesmärk on oma eluga toimetuleva väärika inimese kujunemine. Selline inimene mõistab ennast ja teisi, võtab vastustust inimsuhetes, tuleb iseseisvalt või abiga toime reaalses elukeskkonnas.

(2) Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ raames taotletavad pädevused, õppekäigud, klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
III arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) nimetab töid, mida teevad vanemad;
2) on teadlik oma kohustustest;
3) tunneb huvi ümbritseva maailma vastu;
4) tahab õppida.
II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) iseloomustab abiga iseennast;
3) kasutab enda jaoks sobivaid õpioskusi
4) kirjeldab erinevate valdkondade elukutseid;
5) kirjeldab oma unistusi;
6) teab ja nimetab töid, mida teevad vanemad, kirjeldab nende tööd;
7) õpib kasutama raha lihtsamates tehingutes.
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) kirjeldab abiga enda omadusi, oskusi ja saavutusi;
2) organiseerib abiga oma päeva.

Õppekäigud
raamatukogu
kaubanduskeskus, postkontor
postkontor, kutsekool.

Klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised
leivanädal, õpetajate päev, teatri ühiskülastused
tüdrukute nädal (juuksur, kosmeetik), leivanädal, õpetajate päev, teatri ühiskülastused
leivanädal, õpetajate päev, teatri ühiskülastused, tüdrukute nädal, poiste nädal
Koostöö
lapsevanemad, huvijuht
kooli erinevate ametite esindajad
lapsevanemad
huvijuht

10.2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
(1) Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda.

(2) Õpilast suunatakse:
1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna
vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
2) aru saama inimtegevusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale;
3) kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.

10.2.1. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng ” käsitlemine 1. - 2. klassis
Läbiva teema käsitlemine tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist.

(2) Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine 3.-5. klassis
keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

(3) Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine 6.-7.klassis
Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud.

(4) Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine 8.-9.klassis
Läbiva teema käsitlemine keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja
inimarenguprobleemide käsitlemisele. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel.

(5) Õppekava läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” õppeaineti, ainetevahelised projektid, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Õppeaine
Eesti keel, vene keel, matemaatika, kehaline kasvatus, väärtusõpetus
1.– 2. klass
Taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist.
3. – 5. klass
Taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse.
6. – 7. klass
Tähelepanu on suunatud peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
8. – 9. klass
Kujundatakse arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja –ressurssidest.
Õppeaine
Loodusõpetus, inimeseõpetus, kunstiõpetus, muusikaõpetus, tööõpetus
1.-2. klass
Taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist.
3. - 5. klass
Taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse.
6. – 7. klass
Tähelepanu on suunatud peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
Loodusõpetuse õpitulemused:
1) kirjeldab paikkonna inimtegevuse mõju loodusele;
2) selgitab jäätmete sorteerimise vajalikkust, sorteerib jäätmeid;
3) selgitab näidete varal loodusvarade ja energia säästmise vajadust;
4) toob õhu, vee ja mulla saastamise näiteid, selgitab maavarade kasutamisega seonduvaid probleeme Eestis.
8. – 9. klass
Kujundatakse arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest.
Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
Loodusõpetuse õpitulemused:
1) selgitab jäätmete sorteerimise vajalikkust, sorteerib jäätmeid;
2) selgitab näidete varal loodusvarade ja energia säästmise vajadust;
3) toob õhu, vee ja mulla saastamise näiteid, selgitab maavarade kasutamisega seonduvaid probleeme Eestis.
Õppeaine
Ajalugu
8. – 9. klass
Kujundatakse arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest.
Ainetevahelised projektid
Ainetevahelised projektid lepitakse igaks õppeaastaks kokku enne kooli üldtööplaani koostamist.
Klassijuhatajatöö
Taotletavad pädevused
1.-2. klass
2. klassi lõpetaja tunneb huvi looduse vastu.
3. – 5. klass
5. klassi lõpetaja:
1) märkab ja kirjeldab loodus- ja tehiskeskkonda enda ümber;
2) näitab üles hoolivust ja austust ümbritseva ning kõigi elusolendite vastu;
3) teab enda ja oma perekonna tarbimiseelistusi.
6. – 7. klass
7. klassi lõpetaja:
1) näitab üles hoolivust ja austust ümbritseva ning kõigi elusolendite vastu;
2) kirjeldab, kuidas säästa vett ja elektrit, toimib ise vastavalt;
3) kirjeldab, kuidas tema ja ta kaaslased saavad keskkonnahoidlikult ja säästvalt käituda, tegutseb loodusele ja keskkonnale kahju tegemata.
8. – 9. klass
9. klassi lõpetaja:
1) selgitab elus ja eluta looduse vahelisi seoseid;
2) kirjeldab, kuidas säästa vett ja elektrit, toimib ise vastavalt;
3) kirjeldab, kuidas tema ja ta kaaslased saavad keskkonnahoidlikult ja säästvalt käituda;
4) tegutseb loodusele ja keskkonnale kahju tegemata;
5) selgitab, kuidas ümbritseva keskkonna muutused mõjutavad tema ja kogukonna heaolu praegu ja tulevikus;
6) selgitab enda ja oma perekonna tarbimiseelistusi loodushoiu seisukohalt, hindab oma vee- ja elektritarbimist.
Klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised
1.Osalemine RMK loodusprogrammides.
2. Loodusvaatlused, looduskaamerate jälgimine, ilmavaatlused.
3. Matkad.
4. Õuesõppe laager (laagris fotojaht).
5. Keskkonnateemalised mängud ja nädalad (säästva tarbimise propageerimine).
6. Näitus „Sügis metsas“.
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
Õuesõpe on VJK õppeprotsessi lahutamatuks osaks.3. - 5. kl õppekäigud jäätmekeskusesse ja veepuhastusjaam, loodusradade ja looduskeskuste külastamine.
6. - 9. klassi õuesõppe päevad ( sügis, talv, kevad).
Koostöö
1. RMK esindajatega. Kohtumised teemal: „Looduskaitse, loodusressursside kasutamine ja elutegevuse jääkide ladustamine, sorteerimine ja taaskasutamine“.
2. Otepää Looduskooliga.
3. Kodudega - perekonna tarbimisharjumused.

10.2.2. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ kava toimetulekuõppes
(1) Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ raames taotletavad pädevused, õppekäigud, klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
III arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu.
II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) märkab ja kirjeldab abiga loodus- ja tehiskeskkonda enda ümber;
2) kirjeldab enda ja oma perekonna tarbimiseelistusi.
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) näitab üles hoolivust ja austust ümbritseva ning kõigi elusolendite vastu;
2) on teadlik jäätmete sorteerimise vajalikkust, sorteerib juhendamisel jäätmeid;
3) teab, kuidas säästa vett ja elektrit;
4) teab, kuidas tema ja ta kaaslased saavad keskkonnahoidlikult ja säästvalt käituda, tegutseb juhendamisel loodusele ja keskkonnale kahju tegemata.
Õppekäigud
matkarajad, muuseumitunnid
matkarajad, muuseumitunnid
matkarajad, muuseumitunnid
Klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised
loodusõppelaager, õuesõppe nädal, sügiskompositsioonid, RMK loodusõppeprogrammid
loodusõppelaager, õuesõppe nädal, sügiskompositsioonid, RMK loodusõppeprogrammid
loodusõppelaager, õuesõppe nädal, sügiskompositsioonid, RMK loodusõppeprogrammid
Koostöö
algklassid, huvijuht, RMK
algklassid, huvijuht, RMK
algklassid, huvijuht, RMK

10.3. Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“
(1) Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja kodanikualgatuse tähtsust ning tunneb end ühiskonnaliikmena.

(2) Õpilast suunatakse:
1) väärtustama koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;
2) olema algatusvõimeline, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;
3) tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;
4) mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori toimimist;
5) mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides;
6) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas.

10.3.1. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine 1.-2. klassis
Õpilastele pakutakse koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, näiteks talgutöö, ühisürituste korraldamine vms.

(2) Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine 3.-5. klassis
3. – 5. klassis on jätkuvalt oluline saada koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, näiteks talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Õpilastele tutvustatakse kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.

(3) Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine 6.-7. klassis
Toetatakse õpilaste initsiatiivi ning pakutakse neile võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

(4) Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine 8. – 9. klassis
Läbiva teema käsitlemine keskendub ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus- ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Tähtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ning üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks tutvustatakse õpilastele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning julgustatakse noori neis tegevustes osalema.

(5) Õppekava läbiv teema „ Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ õppeaineti, ainetevahelised projektid, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Eesti keel/ vene keel ja kirjandus
1. Õpetaja õpetab õpilastele aktiivse kuulamise võtteid oma isikliku eeskujuga.
2. Mingi teema üleskerkimisel kasutatakse ära õpilaste initsiatiivi.
3. Võimalusel kasutatakse tundides päevakajalisi tekste.
4. Tundides kirjutatavatel tekstidel on praktiline eesmärk.
Vene keel/ eesti keel
Taotletakse, et õpilane mõistab meist erinevate kultuuritavade olemasolu ja suhtub erisustesse sallivalt.
Matemaatika
Läbiva teema käsitlemine realiseerub eelkõige läbi matemaatiliste ühistegevuste (rühmatööd, projektid, õppekäigud jt). Õppeprotsess on seotud igapäevaeluga, lahendatakse elus toimetulekuks vajalikke rakenduslikke ülesandeid.
9. klassis teema „Maksud“ – millised maksud on olemas, miks need on vajalikud.
Loodusõpetus
1. Olulisel kohal on koostööoskuse kujundamine (paaris- ja rühmatööd) ning õppeprotsessi seostamine igapäevaeluga.
2. Läbiv teema realiseerub säästva ja keskkonnateadliku eluviisi väärtustamises.
3. Õpikeskkond on valdavalt aktiivne, õpilasekeskne ja probleemipõhine. Viiakse läbi vaatlusi, katseid, projektitöid, rollimänge, arutlusi, grupitöid, sooritatakse praktilisi töid. Toimuvad teemapäevad, õppekäigud, ekskursioonid.
4. Õppe mitmekesistamiseks saab kasutada maailmahariduse veebisaidil www.maailmakool.ee olevaid õppematerjale (filmid, arutlusteemad).
Inimese-
õpetus ja ajalugu
1. Õppeprotsessis on olulisel kohal aktiivõppe meetodid nagu arutelud, rollimängud, projektid, õppekäigud. Võimalusel viiakse tund klassiruumist välja ja kasutatakse reaalseid elusituatsioone (nt vabatahtlik tegevus kodukohas).
2. Aktiivse kodaniku kontseptsioon käsitleb poliitilist kaasatust laiemalt, mitte ainult kui hääletamist valimistel. See avardab võimalusi noorte jaoks, kes pole veel hääleõiguslikud (nt tarbijahariduses, kodanikualgatuses, koolielu korraldamises).
3. Senisest rohkem töötatakse erinevate e-riigi vahenditega (riigiportaal, e-teenused, omavalitsus- ja riigiasutuste kodulehed).
Inimeseõpetus
9. kl
Teemad:
1.Ümbrikupalk - mida see tähendab, miks on see ühiskonnale kahjulik.
2. Maksud – millised maksud on olemas, miks need on vajalikud.
3. Õpilane koostab abiga isikliku ja pere eelarve.
4. Laenud, intressid, liisingud. Õpilane mõistab laenu võtmisega kaasnevaid ohte, oskab näha kulutusi, mis kaasnevad laenu võtmisega; mis vahe on laenul ja kiirlaenul. Õpilane oskab etteantud lihtsa juhtumi najal hinnata laenamise eeldatavat otstarbekust ning mõistab laenamisega kaasnevat vastutust.
Muusika-
õpetus ja kunstiõpetus
1. Muusikatundides saavad kõik õpilased esinemiskogemuse.
2. Tundides planeeritud tegevus on tihti suunatud koostegemisele ja meeskonnatööle.
3. Kunstiainete puhul on õpilastel võimalik kooli esindada (erinevatel näitustel ja võistlustel) ning saada kogemusi.
4. Laulu-või kunstikonkurssidel osaledes saavad õpilased eduelamuse.
Tööõpetus, käsitöö ja kodundus
1. Oluline on arendada õpilaste ideede kujundamise oskust ja leidlikkust toodete loomisel.
2. Praktilised tööd seotakse igapäevaelus vajaminevate oskustega (katkiste asjade parandamine jne).
3. Praktiliste tööde puhul on oluline anda õpilasele piisavalt vabad käed otsustamaks nende asjade üle, mille vastu tal on sügavam huvi. See väldib olukorda, et õpilasele muutub käeline tegevus mõnes valdkonnas ebameeldivaks ning kaob töörõõm ja –lust.
4. Kodunduse tundides on võimalik õpilastele selgitada, millised on võimalused toitlustamisega tegeleda. Õpilased võivad õpetaja abiga koostada väikese kohviku näidismenüü, mõne koolis toimuva ürituse toitlustamise hinnakalkulatsiooni (catering) jne.
5. Koolitunnis valminud esemeid võib müüa koolis heategevuslike ürituste tarbeks, kogudes raha kohalikule loomade varjupaigale. Rahalist tuge võib pakkuda ka kooli õpilasesindusele.
Kehaline kasvatus
1. Kehalises kasvatuses toimub koostöö harjutamine, kaaslastesse salliva suhtumise kujundamine, õpilaste tahteomaduste (püsivus, julgus, heatahtlikkus, abivalmidus jne) toetamine ja Ausa Mängu kui spordi ülima aate põhimõtete ja spordieetika nõuete järgimine liikumisel/sportimisel, mis kõik toetavad õpilaste kõlbelist ja sotsiaalset arengut.
2. Oluline on ebaedu korral adekvaatne käitumine ning oskus säilitada eneseusk ka siis, kui kõik ei lähe nii nagu loodetud. Vahel on need tagasilöögid individuaalsed (kui õpilane vastutab ise oma saavutuse eest) vahel meeskondlikud (mäng kaotati, sest üks meeskonnaliige vedas alt). Need olukorrad on omased eelkõige kehalisele kasvatusele ning õpilastel on vaja omandada õiged võtted nendega toimetulemiseks.
3. On oluline, et õpilased oskaksid ennast analüüsida, miks tekivad sellised tunded nagu häbi, kadedus, viha jne ja õpiksid ennast kõrvalt jälgima (lõiming inimeseõpetusega).
4. Spordivõistlused on hea võimalus koostöö tegemiseks lapsevanemate, sõpruskoolide jt huvigruppidega.
Ainetevahelised projektid
Ainetevahelised projektid lepitakse igaks õppeaastaks kokku enne kooli üldtööplaani koostamist.
Klassi-
juhatajatöö
Klassijuhataja suunab õpilaste algatusvõime kujunemist. Õpilastel on tähtis saada arutleva demokraatia kogemus – kujundada oma arvamus, seda väljendada, osaleda arutluses ja otsustamises. Õpilane peab kogema, et kui ta oma arvamust väljendab, siis teda kuulatakse ja seda arvamust arvestatakse ning tal on võimalik asjade käiku mõjutada.
Läbiva teemaga seotud klassijuhatajatundide teemad:
1) tegelemine hobidega kui enda võimekuse arendamine ja ühtsete huvidega inimrühma kuulumine;
2) õpilasesinduse, kooli juhtkonna ja hoolekogu roll kooli juhtimises;
3) vabatahtlik tegevus (kas keegi kodukohas vajab abi, kas kellelgi on olnud kokkupuuteid vabatahtliku tegevusega, vabatahtlik tegevus kui sõpruskonna ühine hobi);
4) erinevatesse sektoritesse kuuluvate ametite tutvustamine.
1.– 2. kl
2. klassi lõpetaja:
1) teab, et kaaslastele osutatakse abi.
3.– 5. kl
5.klassi lõpetaja:
1) püüab konflikte õpetaja juhtimisel rahumeelselt lahendada;
2) teab, et kaaslastele osutatakse abi;
3) tunneb ennast mõne kooskonna (klassi, sõpruskonna vms) liikmena.
6. – 7. kl
7. klassi lõpetaja:
1) püüab konflikte õpetaja juhendamisel rahumeelselt lahendada, aktsepteerib eriarvamusi;
2) osaleb ühisürituste korraldamisel;
3) põhjendab, miks on igal pere (klassi, sõpruskonna vms) liikmel oma ülesanded ja kohustused ning miks on vaja kõigi õigustega arvestada;
4) loetleb kodukoha ettevõtteid.
8. – 9. kl
9. klassi lõpetaja:
1) kuulab teistega koostööd tehes aktiivselt ja väljendab oma mõtteid;
2) kirjeldab oma sõnadega kooli õpilasesinduse tööd ja suudab selles töös osaleda;
3) mõistab valla- või linnavalitsuse funktsioone;
4) mõistab maksude olulisust ühiskonnas;
5) teab erinevaid elatise teenimise viise (nt palgatöö, ettevõtlus).
Tunni-
väline tegevus
Huviringides osalemisega arendab õpilane oma võimekust ja kogeb ühtsete huvidega inimrühma kuulumist. Oluline on vastutuse võtmine ning järjepidevuse arendamine – kui õpilane lööb kaasa tunnivälises tegevuses, peab ta arvestama lisakoormusega ning sellega, et tema kohale tulemata jäämine tähendab kogu meeskonna altvedamist.
Ülekoolilised ettevõtmised
1. 9. klassi õpilased annavad õpetajate päeval õpetajate asemel tunde.
2. Ühised perepäevad ja muud sportlikud tegevused annavad õpilastele hea kogemuse ühisürituse korraldamiseks ning koolile vajalike huvigruppidega suhtlemiseks.
3. Talgupäevad.
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
1. Kasutatakse õppemeetodeid, mis eeldavad õpilaste aktiivset osalemist.
2. Paaris- ja rühmatööde kasutamine tundides annab õpilastele kogemuse, et parima tulemuse saavutamiseks on oluline oskus teha kaaslastega koostööd. Õpilane kogeb, et õppida saab ka kaaslastelt.
3. Õpilasesinduse kaasamine koolielu korraldamisse toetab õpilaste initsiatiivi kujunemist.
8. - 9. kl õppekäigud: kohtumine linnavalitsuse esindajatega (sotsiaal- ja haridusvaldkond); Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmetega ürituse „Meie riik“ raames.
Koostöö
1. Vabatahtlik koostöö loomade varjupaigaga.
2. Hooldekoduga (esinemised).
3. Osalemine talgupäevadel (vanemad klassid metsa istutama).
4. Linnavalitsusega.

10.3.2. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ kava toimetulekuõppes
(1) Klassijuhataja toetab õpilaste algatusvõime kujunemist. Läbiva teemaga seotud klassijuhatajatundide teemad 7. - 9. klassile:
1) vabatahtlik tegevus (kas keegi kodukohas vajab abi, kas kellelgi on olnud kokkupuuteid vabatahtliku tegevusega);
2) erinevate ametite tutvustamine.

(2) Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ raames taotletavad pädevused, klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
III arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) on valmis kaaslastele omaalgatuslikult abi osutama.
II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) õpilane on valmis kaaslastele omaalgatuslikult abi osutama;
2) püüab juhendamisel konflikte rahumeelselt lahendada.
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) püüab konflikte rahumeelselt lahendada;
2) osaleb abiga ühisürituste korraldamisel;
3) jutustab, millised on iga pere (klassi, sõpruskonna vms) liikme ülesanded ja kohustused;
4) loetleb abiga kodukoha ettevõtteid.
Klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised
sõbranädal, tüdrukute- poiste nädal
sõbranädal, nädal „Märka sõpra“, tüdrukute- poiste nädal
sõbranädal, nädal „Märka sõpra“, tüdrukute- poiste nädal
Koostöö
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad

10.4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“
(1) Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

(2) Õpilast suunatakse:
1) teadvustama ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi;
2) omandama teadmisi ja oskusi adekvaatseks käitumiseks Eesti kultuuriruumis;
3) olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse;
4) mõistma ennast kultuuri kandjana ja edasiviijana;
5) mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;
6) tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära.

10.4.1. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine 1. – 2. klassis
Õpilastele pakutakse võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õppe ja kasvatusega kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse.

(2) Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine 3. – 5. klassis
Kujundatakse positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning püütakse vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Läbiva teema käsitlemisel on jätkuvalt oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone.
Õppe ja kasvatusega jätkatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumuste kujundamist, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse.

(3) Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine 6. – 7. klassis
Jätkatakse positiivsete hoiakute kujundamist erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning püütakse vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest. Läbiva teema käsitlemisel on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.
Õppe ja kasvatusega jätkatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumuste kujundamist.

(4) Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine 8. – 9. klassis
Läbiva teema käsitlemisel on keskne aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kooli kultuuriürituste ettevalmistamises ja läbiviimises. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust.
Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kaudu.

(5) Õppekava läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ õppeaineti, ainetevahelised projektid, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Eesti keel/ vene keel ja kirjandus
Emakeele õppeaine üldised eesmärgid on kultuurispetsiifilised. Teemat käsitletakse läbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades. Taotletakse, et õpilane teab ja väärtustab kombeid ja traditsioone oma kultuuris; aktsepteerib teisi rahvusi ja kultuure ning on avatud nende tundmaõppimisele.
8. – 9. kl
Käsitletakse konkreetses klassis õppivate rahvuste/etniliste gruppide esindajate folkloori.
Vene keel/ eesti keel
Vene keele kui võõrkeele/eesti keele kui teise keele õppimine aitab kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist.
Mate-
maatika
9. klassis käsitletakse Eesti kultuurilist mitmekesisust protsentarvutuse toel (eri rahvuste osakaal Eestis jne).
Loodus-
õpetus
Kodukoha teema avamine kujundab paikkondlikku identiteeti. Taotletakse, et mujal sündinud õpilased peaksid Eestit oma kodumaaks.
3.– 5. kl
Õpilane teab ja nimetab Eesti pealinna; kirjeldab koduümbruse loodust; tunneb ära Eesti Vabariigi sümboolika; orienteerub (liigub) kodukohas, juhatab vajadusel võõrale teed; leiab kaardilt Eesti ja näitab kodukoha asukohta Eesti kaardil, nimetab mõnd Eesti linna.
6. – 7. kl
Õpitakse tundma kodukoha kultuuriloolist minevikku, omandatakse elementaarne arusaamine Eesti Vabariigi riiklikust struktuurist.
Õpilane näitab Euroopa kaardil Eestit ja Eesti naaberriike; iseloomustab Eestit (asend, naaberriigid, rahvastik jm) kaartide ja teatmeteosest leitud teabe põhjal; näitab kaardil Läänemere-äärseid riike; teab erinevaid rahvusi Eestis.
8. – 9.kl
Õpilane iseloomustab üht vabalt valitud Euroopa riiki (sh rahvaste kultuuri ja traditsioone).
Inimese-
õpetus
Oluline on isiksuse kujunemise ja enesemääratlemise protsessile kaasa aitamine ning selle edasine toetamine. Tähtsal kohal on isiklike juurte puudutamine.
Õpilane väärtustab rahvuskultuuri ja kultuurilist mitmekesisust (on kultuuriliselt salliv); teab ja väärtustab kombeid ja traditsioone oma kultuuris; aktsepteerib teisi rahvusi ja kultuuritavasid ning on avatud nende tundmaõppimisele.
1.– 2. kl
Õpilane väärtustab Eestit oma kodumaana, teab Eesti lipu värve nende õiges järjestuse, kirjeldab pildile tuginedes tähtsamate pühade tähistamist.
3.– 5. kl

Õpilane tunneb Eesti sümboleid, väärtustab Eestit – oma kodumaad, kirjeldab pühade tähistamise kombeid oma perekonnas. Õpilane kirjeldab ühisvestluses oma kodukanti ja tunneb ära kodukoha sümbolid.
6. – 7. kl
Õpilane kirjeldab kodukoha traditsioonilisi üritusi, kirjeldab kodukoha ettevõtete põhilisi valdkondi. Õpilane teab Eestimaal elavaid teisi rahvusi, väärtustab kultuurilist mitmekesisust, suhtub sallivalt teistesse rahvustesse ja kultuuridesse.
Ajalugu
Toetatakse kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonda, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ja õpilaste rahvuslikku identiteeti.
Taotletakse, et õpilane teab ja väärtustab kombeid ja traditsioone oma kultuuris; aktsepteerib teisi rahvusi ja kultuure ning on avatud nende tundmaõppimisele.
Põhirõhk on pööratud Eesti ajaloo tundmaõppimisele. Paralleelselt Eesti teemadega õpitakse mõningal määral ka Läänemere regiooni ja meie naaberrahvaste ajalugu.
Muusika-
õpetus ja kunstiõpetus
Tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuripärandiga. Kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse kultuuritraditsioonidesse ja kaasaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kandvatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid, etendused). Tähtis on noorte endi osalemine muusikaüritustel ja õpilastööde näitustel.
Tööõpetus, käsitöö ja kodundus
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.
Kehaline kasvatus
Tundides õpitavad spordialad ja liikumisviisid tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri. Kultuuride mitmekesisus väljendub rütmika ja tantsu õpitulemustes, kus eeldatakse mitte ainult eesti tantsude oskamist. Hügieeninormid on kultuuriti erinevad, nii et koolis tutvustatavad ja kinnistatavad hügieeninormid saavad osaks õpilase kultuurilisest identiteedist.
Ainete-
vahelised projektid

1.Ülekooliline ainetevaheline projekt „Minu Eesti“:
1) meie koolis õppivate rahvuste folkloor, rahvariided, tantsud, muusika, toidud, kombed;
2) Eesti riik (ajalugu, loodus, haldusjaotus, rahvastik jne).
Tegevus: aastati erinevad teemapäevad, viktoriinid, õppekäigud jne. 2.Teemapäevad kodanikupäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, kauni emakeele päeval.
3. Eesti- ja venekeelsete klasside loodusõpetuse ja võõrkeelte ühisprojektid („Linnud, „Loomad“ jne)
4. Emakeele ja käsitöö ühisprojektid (koos klassijuhatajaga).
Klassi-
juhatajatöö

Sotsialiseerimis- ja kasvatusprotsessi võtmeisikuna toetab klassijuhataja laste väärtushinnangute kujunemist. Klassijuhataja väärtustab õpilastes sallivuse ja erinevate kultuuritavade suhtes lugupidamise kujunemist. Taotletakse, et õpilane teab ja väärtustab kombeid ja traditsioone oma kultuuris; aktsepteerib teisi rahvusi ja kultuure ning on avatud nende tundmaõppimisele.
1.– 2. kl
2. klassi lõpetaja:
1) hoiab korras oma töökoha, tegutseb klassis ja grupis teisi arvestavalt.
1. – 5. kl
.5. klassi lõpetaja:
1) toob näiteid inimeste erinevate soovide, harjumuste ja eelistuste kohta, väljendades erinevuste suhtes sallivust.
6. – 7. kl
7. klassi lõpetaja:
1) nimetab erinevaid Eestis ja selle lähiümbruses elavaid rahvusi, toob näiteid nende tavade ja kommete kohta;
2) kirjeldab, kuidas tema saab tutvustada oma kultuuri traditsioone teiste kultuuride esindajatele;
3) näitab üles huvi teiste kultuuride esindajate kommete ja tavade vastu;
4) suhtub avatult teiste kultuuride esindajatesse ning kasutab suhtlemisel teadmisi nende kultuuri kohta
5) toob näiteid kultuuridevahelisest suhtlemisest oma kodukohas ja Eestis.
8. – 9. kl
9. klassi lõpetaja:
1) suudab tutvustada omakultuuri teise kultuuride esindajatele;
2) kirjeldab inimeste, nende vajaduste, eelduste ja huvide erinevusi ning näitab oma käitumises üles mõistvat suhtumist erinevustesse;
3) peab loomulikuks kultuurilisi (sh päritolust, veendumustest, tegevusalast, rahvusest, soolisest ja põlvkondlikust kuuluvusest jms lähtuvaid) erisusi ja suhtlemisel arvestab nendega.
Tunni-
väline tegevus
Õpilasele pakutakse võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda
mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Ühekoos tähistatakse jõulupühi, eestlastele omast kadripäeva, eestlaste vastlapäeva ja vene kombe kohast maslenitsat jne. Traditsiooniliselt toimub kooli tantsufestival, kus osalevad ka teiste koolide tantsurühmad.
Ülekooliliselt tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja kauni emakeele päeva. Kutsutakse külalisesinejaid (näiteks ansambel Joy).
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
Oluline on õpilaste töökultuuri kujunemine: oskus hoida korras oma töökohta, tegutseda klassis ja grupis teisi arvestavalt. Töökultuuri kujundamine on 1.- 2. klassis kõikides õppeainetes seatud ühiseks eesmärgiks.
3.- 5. kl õppekäigud raamatukokku, kultuurimajas etenduste külastamine, kiriku külastamine, isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooniga tutvumine.
6. - 9. kl õppekäigud muuseumidesse ja kirikutesse.
Koostöö
Tähtsustame vene ja eesti õppekeelega klasside koostööd.
Koostöö Valga muuseumiga.

10.4.2. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ kava toimetulekuõppes
(1) Sotsialiseerimis- ja kasvatusprotsessi võtmeisikuna toetab klassijuhataja laste väärtushinnangute kujunemist. Klassijuhataja väärtustab õpilastes sallivust ja erinevate kultuuritavade suhtes lugupidamist.

(2) Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ raames taotletavad pädevused, õppekäigud, klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
III arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) hoiab korras oma töökoha, tegutseb klassis ja grupis teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;
2) tunneb ära ja nimetab oma rahvuskultuurile iseloomulikke tunnuseid.
II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) toob näiteid inimeste erinevate soovide, harjumuste ja eelistuste kohta, väljendades erinevuste suhtes sallivust;
2) toob näiteid kultuuridevahelisest suhtlemisest oma kodukohas ja Eestis.
tunneb ära ja nimetab oma rahvuskultuurile iseloomulikke tunnuseid ja tavasid.
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) nimetab erinevaid Eestis ja selle lähiümbruses elavaid rahvusi;
4) suhtub avatult teiste kultuuride esindajatesse.

.
Õppekäigud
raamatukogu

raamatukogu
Klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised
mardi- ja kadrikarneval, jõulunädal, jõulupidu, kooli sünnipäev, vastlapäev, emakeelepäev, tantsufestival
mardi- ja kadrikarneval,
jõulunädal, jõulupidu, kooli sünnipäev, vastlapäev, emakeelepäev, tantsufestival
mardi-, kadrikarneval, jõulunädal, jõulupidu, kooli sünnipäev, vastlapäev, emakeelepäev, tantsufestival, Riigikogu külastus
Koostöö
algklassid, huvijuht, vanemad/ hooldajad
algklassid, huvijuht, vanemad/ hooldajad
algklassid, huvijuht, vanemad/ hooldajad

10.5. Läbiv teema „Teabekeskkond“
(1) Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda ning suudab toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

(2) Õpilast suunatakse:
1) mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;
2) valima sobivat suhtlusviisi ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;
3) määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
4) kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja
teabekeskkondi;
5) arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

10.5.1. Läbiva teema „Teabekeskkond“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine 1. - 2. klassis
Käsitluse keskmes on õpilase igapäevane teabekeskkond. Läbiva teema rõhuasetused toetavad 1. - 2. klassis inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuse kujundamist.

(2) Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine 3. - 5. klassis
Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale. Õpilane suhtleb veebikeskkonnas, meedias kajastatud sündmusi kasutatakse vestlusteemadena.

(2) Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine 6. - 7. klassis
Tutvutakse meediaväljaannete võimalustega. Harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Õpilased hakkavad mõistma internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning õpivad ennast ja oma privaatsust kaitsma.

(3) Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine 8. - 9. klassis
Õpitakse kasutama meediat teabeallikana. Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Arutletakse meediaga seotud problemaatiliste olukordade üle (autoriõigustega arvestamine, reklaampakkumistega nõustumine või keeldumine vms).

(5) Õppekava läbiv teema „Teabekeskkond“ õppeaineti, ainetevahelised projektid, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Õppeaine
Eesti keel/ vene keel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, arvutiõpetus
1.– 2. kl
Teabekeskkonna võimalustega tutvumine õpetaja kaasabil, suhtlusoskuse kujundamine.
3. – 5. kl
Erinevate tekstiliikide lugemine, suhtlemine veebikeskkonnas, sõnavara arendus meedia kaudu, sündmuste kasutamine vestlusteemadena, suhtlusoskuse arendamine.
Õppeaine
Eesti keel/ vene keel
6. – 7. kl
Suhtluskonteksti arvestamine kirjalikus ja suulises suhtluses, erinevate tekstiliikide lugemine ja sõnavaraarendus, meediaväljaannete võimalustega tutvumine, sündmuste kasutamine vestlusteemadena, teabegraafika võimalustega tutvumine graafikud, skeemid), autoriõiguste arvestamine. Harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki.
8. – 9. kl
Suhtluskonteksti arvestamine kirjalikus ja suulises suhtluses, erinevate tekstiliikide lugemine, teabegraafika ja teadusuudiste kasutamine info allikana, autoriõiguste arvestamine, tagasiside andmine oma meedia kasutusest. Harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.
Õppeaine
Meediaõpetus
6. kl
Tutvumine erinevate meediatekstidega. Reklaampakkumised (telefoni teel pakutavad kaubad-teenused, reklaamlehed postkastis jms), nõustumine või keeldumine. Autoriõiguste arvestamine. Enda ja teiste kohta info edastamine internetis, sellega kaasneda võivad ohud ja ohtude vältimine.
Õppeaine
Matemaatika
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Meediatekstide, teabegraafika ja teadusuudiste kasutamine infoallikana, autoriõiguste arvestamine.
Õppeaine
Loodusõpetus
6. – 7. kl

Sündmuste kasutamine vestlusteemadena, meediatekstide, teabegraafika ja teadusuudiste kasutamine infoallikana.
8. – 9. kl
Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.
Õppeaine
Inimeseõpetus
6. – 7. kl
Sündmuste kasutamine vestlusteemadena, autoriõiguste arvestamine. Meedia osa minapildi, maailmapildi jt tõekspidamiste kujunemisel, uued suhtlemisvõimalused. Reklaampakkumised (telefoni teel pakutavad kaubad-teenused, reklaamlehed postkastis jms), nõustumine või keeldumine. Õpilane oskab selgitada, millal on inimesel õigus keelduda oma isiklike andmete avaldamisest ning millal on nende andmete esitamine vajalik.
8. – 9. kl
Reklaampakkumised (telefoni teel pakutavad kaubad-teenused, reklaamlehed postkastis jms), nõustumine või keeldumine. Autoriõiguste arvestamine. Meedia osa minapildi, maailmapildi jt tõekspidamiste kujunemisel. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Meediaõpetus aitab õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta.
Õppeaine
Ajalugu
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Meediatekstide kasutamine teabeallikana.
Õppeaine
Vene keel võõrkeelena /eesti keel teise keelena
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Sündmuste kasutamine vestlusteemadena, sõnavaraarendus, autoriõiguste arvestamine. Harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki.
Õppeaine
Muusikaõpetus
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Meediaturg (muusikavideod jm), autoriõiguste arvestamine.
Õppeaine
Kunstiõpetus
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Meediaturu ja loomingu teadmine ja vastuvõtt (kunstiraamatud, galeriid jne), autoriõiguste arvestamine.
Õppeaine
Tööõpetus
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Meediatekstide, teabegraafika ja teadusuudiste kasutamine info allikana, autoriõiguste arvestamine.
Õppeaine
Väärtusõpetus
7. - 8. kl
Arutatakse meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms). Enda ja teiste kohta info edastamine internetis, sellega kaasneda võivad ohud ja ohtude vältimine.
Õppeaine
Arvutiõpetus
6. – 7. kl
8. – 9.kl
Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki. Autoriõigustega arvestamine.
Reklaampakkumised, nõustumine või keeldumine. Enda ja teiste kohta info edastamine internetis, sellega kaasneda võivad ohud ja ohtude vältimine.
Ainete-
vahelised projektid
Ülekooliline projektipäev - mõõtmise päev. Vajalikud näitvahendid valmistatakse ühistööna tööõpetuses.
Klassi-
juhatajatöö
Taotletavad pädevused
1. - 2. kl
2. klassi lõpetaja:
1) nimetab juhtumeid (nt õnnetusjuhtum), mille puhul tohib anda ainult väga täpset infot;
2) teab, kellele võib oma kontaktandmeid anda ja kellele mitte.
3.– 5. kl
5. klassi lõpetaja: liigitab etteantud kohad ja tegevused isiklikeks ja avalikeks ning teab, mida võib ja mida ei või avalikustada.
6. – 7. kl
7. klassi lõpetaja:
1) otsib iseseisvalt erinevatest allikatest informatsiooni nii etteantud teemadel kui oma infovajaduse rahuldamiseks ja teeb abiga järeldusi leitud informatsiooni usaldusväärsuse kohta;
2) loeb iseseisvalt uudist ja vastab loetu põhjal uudisküsimustele;
3) teab, millal on indiviidil õigus keelduda oma isiklike andmete avaldamisest ning millal on nende andmete esitamine vajalik;
4) teab, mida erinevates veebikeskkondades võib teha.
8. – 9. kl
9. klassi lõpetaja:
1) leiab abiga endale vajaliku informatsiooni interneti ja teiste kanalite kaudu; kirjeldab meedia rolli tööturul;
2) teab turvalisust tagavaid võtteid suhtlemisel internetis ja meediaga (sh suhtlus ajakirjanikuga, internetis, raadios);
3) teab, et on erinevate eesmärkidega meediatekstid ning teab nende kasutamise otstarvet;
4) selgitab oma meediaeelistusi ning kirjeldab, millistel eesmärkidel ta meediakanaleid kasutab.
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
Koolil on kodulehekülg, rakendatud on e-kool. Kooli üks prioriteete on internetiturvalisus.
3.- 5. kl õppekäigud raamatukokku (teatmekirjandusega tutvumine).
8. - 9. kl õppekäigud kutseõppekeskusesse.
Koostöö
Koostöö maakonna karjäärinõustajaga.

10.5.2. Läbiva teema „Teabekeskkond“ kava toimetulekuõppes
(1) Läbiva teema „Teabekeskkond“ raames taotletavad pädevused, õppekäigud, ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
I arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) nimetab erinevaid juhtumeid;
2) teab oma kontaktandmeid.

II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) nimetab erinevaid juhtumeid, mille puhul peab andma täpset infot;
2) teab , kellele tohib oma kontaktandmeid anda.
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) otsib juhendamisel erinevatest allikatest informatsiooni oma infovajaduse rahuldamiseks.

.
Õppekäigud
igapäevased jalutuskäigud, liikluslinnak
igapäevased jalutuskäigud, päästeamet, politsei
igapäevased jalutuskäigud, päästeamet, politsei
Ülekoolilised ettevõtmised
tuletõrjeõppus
tuletõrjeõppus
tuletõrjeõppus
Koostöö
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, arvutiõpetaja

10.6. Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“
(1) Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

(2) Õpilast suunatakse:
1) omandama teadmisi tehnoloogia toimimise kohta erinevates eluvaldkondades;
2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;
3) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
4) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

10.6.1. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „ Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine 1.-2. klassis
Õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid. Eelkõige kasutatakse frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme.

(2) Läbiva teema „ Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine 3. - 5. klassis
Õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid. Eelkõige kasutatakse frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme.

(3) Läbiva teema „ Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine 6. - 7. klassis
Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse õppetegevuses foto või video tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise kaudu. Ainetundides ja huvitegevuses kasutatakse kooli ja õppetööga seonduvaid praktilisi ülesandeid, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

(4) Läbiva teema „ Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine 8. - 9. klassis
Vastavate pädevuste kujundamiseks lõimivad erinevate õppeainete õpetajad oma ainetundidesse IKT-l põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele kasutatakse nüüdisaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.

(5) Õppekava läbiv teema „ Tehnoloogia ja innovatsioon “ õppeaineti, ainetevahelised projektid, õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
Arvutiõpetus
Õpitulemused
3- 6. klass
6. klassi lõpuks õpilane:
1) oskab käsitseda arvuti riistvara;
2) oskab avada dokumendifaile;
3) oskab õpitu põhjal kasutada eakohast õpitarkvara;
4) kasutab kooli arvuteid vastutustundlikult;
5) kavandab ja loob IKT-d kasutades õpetaja abiga või iseseisvalt esteetiliselt vormistatud tekste, kutseid, kuulutusi jms;
6) oskab kasutada internetti.
1. -9. klass
9. klassi lõpuks õpilane:
1) oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
2) käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
3) kasutab IKT-d info hankimiseks ja suhtlemiseks;
4) mõistab internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust, oskab hinnata leitud info sobivust;
5) teadvustab ning oskab vältida IKT kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele.
Ainetevahelised projektid
Tööõpetuse ja loodusõpetuse ühisprojektid. Ainetevahelised projektid lepitakse igaks õppeaastaks kokku enne kooli üldtööplaani koostamist.
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
Kool on kaasaegsete IT-vahenditega piisavalt varustatud. IT -vahendite kasutamine on õppetöö lahutamatu osa. Kooli üks prioriteete on internetiturvalisus.

10.7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“
(1) Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi ja käituma turvaliselt. Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis. Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

(2) Õpilast suunatakse
a) tervise valdkonnas:
1) terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda
ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
3) teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;
4) leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;

b) ohutuse valdkonnas:
1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku
tekkemehhanismi;
2) vältima ohuolukordadesse sattumist;
3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid
ja käitumist;
4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning
arvestama kaasliiklejaid;
6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi,
kohustusi ja vastutust.

10.7.1. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine 1. - 2. klassis
Läbiva teema käsitlemisel 1.-2. klassis pannakse alus tervislike ja ohutute käitumisviiside
kujundamisele. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt.

(2) Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine 3. - 5. klassis
Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak.
Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel.

(3) Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine 6. - 7. klassis
Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisel pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid.

(4) Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine 8. - 9. klassis
Läbiva teema käsitlemisel pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse.

(5) Õppekava läbiv teema „Tervis ja ohutus“ õppeaineti, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Õppeaine
Eesti keel/vene keel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, kunstiõpetus, tööõpetus, kehaline kasvatus
1.– 2. klass
Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt.
Sealhulgas liiklus
2. klassi lõpetaja:
1) teab sagedasemaid ohtusid kooliteel liiklemisel, oskab pöörduda täiskasvanu poole abi saamiseks;
2) kirjeldab ühissõidukisse sisenemise ja väljumise korda;
3) teab peast oma täiskasvanud pereliikme telefoninumbrit;
4) kirjeldab pildile toetudes õnnetusi vältivat käitumist;
5) demonstreerib õpisituatsioonis käitumist võõras ümbruses.
3. – 5. klass
Õpetus on suunatud elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus).
Sealhulgas liiklus
5. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti;
2) palub ohuolukorras ja õnnetusjuhtumi korral abi (sh kasutada telefoni, valida hädaabi numbrit).
3) kirjeldab igapäevaseid turvalise käitumise viise (liiklemine kooliteel, jalgrattaga sõitmine).
4) demonstreerib õpisituatsioonis käitumist ohuolukorras ning abi kutsumist.
6. – 7. klass
Õpetus on suunatud elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus).
Sealhulgas liiklus
7. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab peamisi veeohutuse nõudeid ning käitumisstrateegiaid vastavate õnnetusjuhtumite korral;
2) demonstreerib õpisituatsioonis abi kutsumist ohuolukorras;
3) kirjeldab erinevate transpordivahendite kasutamise eeliseid ja puudusi reisimisel;
4) demonstreerib õpisituatsioonis hädaabi numbrile helistades täpse teabe andmist;
5) selgitab, milliste juhtumite korral tuleb pöörduda politseisse.
8. – 9. klass
Tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamine.
Õppeaine
Vene keel võõrkeelena/eesti keel teise keelena, ajalugu, muusikaõpetus, väärtusõpetus, karjääriõpetus, meediaõpetus
3. - 5. klass
Õpetus on suunatud elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus).
6. – 7. klass
Õpetus on suunatud elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus).
8. – 9. klass
Tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamine.
Klassijuhatajatöö
Õpitulemused
1.-2. klass
2. klassi lõpetaja:
1) hoolitseb eakohasel viisil oma tervise tugevdamise eest;
2) oskab käituda juhendamisel koolimaja evakuatsiooni korral.
Sealhulgas liiklus
1) kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);
2) nimetab hädaabinumbri 112;
3) oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada.
3. – 5. klass
5. klassi lõpetaja:
1) hoolitseb eakohasel viisil oma tervise tugevdamise eest;
2) kirjeldab eakohaselt vastutustundlikku tervisekäitumist;
3) selgitab ja demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral.
Sealhulgas liiklus
1) nimetab hädaabinumbri 112, selgitab kuidas tuleb kutsuda abi,
2) kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);
3) oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
4) oskab ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
5) oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
6) oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.
6. – 7. klass
7. klassi lõpetaja:
1) ennetab vigastusi ja kasutab nendega toimetulekul (sh esmase abi osutamisel) eakohaseid viise;
2) selgitab, kuidas käituda levinumates ohuolukordades (nt lõhkekeha leidmisel, tuleohu, liiklusõnnetuse, pommiähvarduse korral);
3) selgitab ja demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral;
4) kirjeldab esmaseid tulekustutusvahendeid.
Sealhulgas liiklus
1) väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
2) oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
3) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
4) oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
5) oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
6) tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
7) oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
8) oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida;
9) nimetab hädaabinumbri 112, selgitab kuidas tuleb kutsuda abi ja
10) demonstreerib seda imiteeritud olukorras;
11) kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest).
8. – 9. klass
9. klassi lõpetaja:
1) selgitab, kuidas käituda levinumates ohuolukordades (nt lõhkekeha leidmisel, tuleohu, liiklusõnnetuse, pommiähvarduse korral);
2) selgitab ja demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral;
3) kirjeldab, kuidas meedia ja sõbrad mõjutavad tervise- ja ohukäitumise alaseid valikuid.
4) kirjeldab esmaseid tulekustutusvahendeid ja demonstreerib, kuidas neid kasutatakse;
5) nimetab usaldusväärseid infoallikaid ja abivõimalusi kooli ja kodu lähipiirkonnas.
Sealhulgas liiklus
1) väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas;
2) teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
3) oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
4) kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
5) mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, jalgratturile;
6) kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);
7) eristab ohtlikku liikluskäitumist ohutust käitumisest, toob näiteid mõlema kohta;
8) selgitab liikumistingimusi ja ohutu liikumise viise märjal, libedal, lumisel teel ning valgel ja pimedal ajal;
9) põhjendab ohutust tagavate vahendite (turvavöö, helkur, suitsuandur,
päästevest jms) kasutamise vajalikkust.
Tunni-
väline tegevus
1. Kool propageerib tervislikku toitumist (tervisliku toidu päevad).
2. Liikluslinnaku külastamine.
3. Kooli personali koolitus vastava temaatika tundmiseks ning vastavate teadmiste rakendamiseks erinevates olukordades.
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
3. - 5. kl õppekäigud tervisekabinetti, politseisse, liikluslinnakusse.
6. - 9. kl õppekäigud päästeametisse, Valga haiglasse.
Õppekäikudel kannavad õpetajad ja õpilased helkurveste. Erinevate tervise ja ohutuse teemaliste projektide materjalid on koolimajas nähtavaks või kättesaadavaks tehtud (plakatid, stendid, voldikud). Liiklusohutuse alane materjal on koondatud kabinetti nr 94 ja terviseteemaline materjal kabinetti nr 46.
Koostöö
1. Noorsoopolitseiga (liiklusohutus).
2. Punase Ristiga (koolitus enne laagrit).
3. Kaitseliiduga (ellujäämiskoolitus võtta laagri kavasse).
4. Päästeametiga (evakuatsiooniõppus).
5. Valga Haigla narkoloogiakabinetiga.
6. Kosmeetiku ja juuksuriga (loengud).

10.7.2. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ kava toimetulekuõppes
(1) Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ raames taotletavad pädevused, õppekäigud, ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
III arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) juhendamisel kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);
2) hoolitseb eakohasel viisil oma tervise tugevdamise eest;
3) oskab käituda juhendamisel koolimaja evakuatsiooni korra kohaselt;
4) kasutab juhendamisel igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);
5) nimetab hädaabinumbri 112.

II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) hoolitseb eakohasel viisil oma tervise tugevdamise eest;
2) nimetab eakohaselt vastutustundlikku tervisekäitumist;
3) nimetab hädaabinumbri 112,
4) teab, kuidas tuleb kutsuda abi,
5) demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral;
6) kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest).

III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) ennetab vigastusi ja kasutab nendega toimetuleku (sh esmase abi osutamise) eakohaseid viise;
2) nimetab hädaabinumbri 112, selgitab kuidas tuleb kutsuda abi;
3) teab, kuidas käituda levinumates ohuolukordades (nt lõhkekeha leidmisel, tuleohu, liiklusõnnetuse, pommiähvarduse korral);
4) teab ja demonstreerib õppeolukorras, kuidas käituda koolimaja evakuatsiooni korral;
5) kasutab igapäevases tegevuses ohutust tagavaid kaitsevahendeid (nt helkur, turvavöö, kiiver, ujumisrõngas, päästevest);
6) nimetab esmaseid tulekustutusvahendeid.
Õppekäigud
politsei, päästeamet, liikluslinnak
politsei, päästeamet, liikluslinnak
politsei, päästeamet, liikluslinnak
Ülekoolilised ettevõtmised
spordipäev, lumelinna ehitamine, matkad, looduslaager, Jüripäeva jooks
spordipäev, lumelinna ehitamine, matkad, looduslaager, Jüripäeva jooks
spordipäev, lumelinna ehitamine, matkad, looduslaager, Jüripäeva jooks
Koostöö
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, kehalise kasvatuse õpetaja
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, kehalise kasvatuse õpetaja
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, kehalise kasvatuse õpetaja

10.8. Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus“
(1) Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

(2) Õpilast suunatakse:
1) tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;
2) arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;
3) juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste
käitumist nende alusel;
4) osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;
5) reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

10.8.1. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ kava lihtsustatud õppes
(1) Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine 1. - 2. klassis
Läbiva teema käsitlemisel on põhirõhk heade kommete omandamisel. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused.

(2) Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine 3. - 5. klassis
Tähelepanu on suunatud iseenda tundmaõppimisele, heade kommete omandamisele ja sellise klassikollektiivi kujundamisele, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu ning lubaduste pidamist. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustuste ja filmidega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima.

(3) Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine 6. - 7. klassis
Teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale.

(4) Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine 8. - 9.klassis
Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse suhtutakse paindlikult, õpilasele jäetakse võimalus säilitada oma arvamus. Erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse.

(5) Õppekava läbiv teema „ Väärtused ja kõlblus“ õppeaineti, klassijuhatajatöö, tunniväline tegevus, õppeviisid, õpikeskkonna korraldus ja koostöö
Väärtusõpetus
Õpitulemused
3. – 5. kl
5. klassi lõpuks õpilane:
1) osaleb jõukohaselt ühistegevuses, abistab kaaslasi;
2) käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb ja järgib lihtsamaid kombeid;
3) suhtub klassikaaslastesse sõbralikult ja lugupidavalt;
4) on osalenud klassi reeglite koostamisel, põhjendab nende reeglite järgimise vajadust ning hindab enda ja kaaslaste tegevust neist reeglitest lähtudes;
5) jutustab käsitletud lugu või igapäevaelu sündmust ümber erinevate tegelaste vaatenurgast;
6) eristab oma tegevuses põhjust ja tagajärge, kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis;
7) toob näiteid olukordadest, kus andekspalumine ja andeksandmine aitavad konfliktseid olukordi lahendada;
8) mõistab omandisuhteid OMA – VÕÕRAS – ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt;
9) selgitab oma sõnadega ja igapäevaelust või käsitletud õppematerjalist näiteid tuues, mis on ausus, vastutustunne, sõbralikkus, lugupidamine, ühtsus, rahulikkus, sallivus, sihikindlus, hoolivus, viisakus, julgus, enesedistsipliin, vastutustunne, enesekindlus, tagasihoidlikkus.
7. kl
7. klassi lõpuks õpilane:
1) oskab ühistegevuses täita erinevaid ülesandeid vastavalt rollile;
2) käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb kombeid;
3) oskab kuulata vestluskaaslast;
4) teab tundeid väljendavate sõnade tähendust ja oskab tundeid sõnade abil väljendada;
5) oskab märgata ja selgitada erinevaid tundeid ning tunneb ära sündmustega seotud tundeid;
6) oskab tähele panna teiste inimeste tunnete väljendamisviise;
7) oskab arvestada enda ja teise inimese tunnetega, teab tunnete mõjust teistele inimestele;
8) oskab rollimängu raames kogeda tundeid probleemolukorras;
9) oskab ära tunda ja mõista sündmuste põhjusi;
10) teab, et inimese käitumisel on alati rohkem kui üks põhjus ja erinevad inimesed võivad näha asju erinevalt;
11) lahendab konflikte rahumeelselt;
12) oskab kaaslastele oma seisukohta rahulikult selgitada.
8. kl
8. klassi lõpuks õpilane:
1. järgib ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli;
2. kirjeldab oma käitumist, hindab seda ja vajaduse korral korrigeerib;
3. oskab hinnata kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest;
4. oskab suhelda vastavalt olukorrale ja arvestada partneriga;
5. esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega;
6. oskab leida lahendusi lihtsamates eriolukordades ja astuda vastu valedele ettepanekutele;
7. oskab arvestada rühma huvidega ja kooskõlastada oma tegevus rühma omadega;
8. oskab kinni pidada kokkulepetest (sh perekonnas) ja tunneb vastutust oma tegude eest.
Klassijuhataja-
töö
Taotletavad pädevused
1. – 2. kl
2.klassi lõpetaja:
1) osaleb klassi reeglite koostamisel ja põhjendab nende reeglite järgimise vajadust;
2) püüab kaaslastesse lugupidavalt suhtuda.
3.– 5. kl
5.klassi lõpetaja:
1) toob näiteid, kuidas sõbralikkus ja heasoovlikkus mõjutavad inimestevahelisi suhteid;
2) toob näiteid olukordadest, kus andekspalumine ja andeksandmine aitavad konflikte lahendada;
3) suhtub kaaslastesse lugupidavalt.
6. – 7. kl
7. klassi lõpetaja:
1) põhjendab ühiselt tunnustatud väärtustele toetuvate tavade ja reeglite vajalikkust klassi ja kooli tasandil ning enda elus ette tulnud olukordades;
2) oskab konflikti olukorras valida enda arvates antud olukorras sobivaima lahenduse;
3) kirjeldab enda jaoks olulisi väärtusi ja oskab arutleda nende mõju üle.
8. – 9. kl
9. klassi lõpetaja:
1) oskab selgitada oma väärtustest tulenevaid seisukohti;
2) selgitab oma sõnadega ja toob näiteid oma õigustest ja kohustustest;
3) teadvustab inimeste erinevate väärtuste olemasolu ja aktsepteerib neid;
4) arvestab erinevate väärtuste olemasolu ja mõistab, miks diskrimineerimine on taunitav.
Klassidevaheli
sed ettevõtmised
Klassidevahelised (sh eesti ja vene õppekeelega klasside) ühised klassiõhtud ja muud ettevõtmised sõprussidemete tugevdamiseks.
Õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus
3.-5. kl õppekäigud politseisse ja raamatukokku.
6. - 9. kl: hooldekodu külastamine ja seal esinemine, loomade varjupaiga külastamine ja loomade eest hoolitsemine.
Igapäevases koolielus pakutakse õpilastele võimalusi rakendada omandatud teadmisi.
Koostöö
Aineõpetajate koostöö üldtunnustatud kõlblusnormide rikkumise juhtumite läbiarutamisel.
Koostöö hooldekodu ja loomade varjupaigaga.

10.8.2. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ kava toimetulekuõppes
(1) Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ raames taotletavad pädevused, klassidevahelised ja ülekoolilised ettevõtmised ning koostöö

I arengutase
II arengutase
III arengutase
Taotletavad pädevused
I arengutaseme lõpuks õpilane:
1) osaleb klassi reeglite koostamisel;
2) hindab abiga enda ja klassikaaslaste käitumist;
3) suhtub kaaslastesse sõbralikult.
II arengutaseme lõpuks õpilane:
1) osaleb klassi reeglite koostamisel ja teab nende vajalikkust;
2) hindab abiga enda ja klassikaaslaste käitumist vastavalt reeglitele;
3) suhtub kaaslastesse sõbralikult.
III arengutaseme lõpuks õpilane:
1) oskab konflikti olukorras valida enda arvates antud olukorras sobivaima lahenduse;
2) nimetab enda jaoks olulisi väärtusi;
3) hindab abiga enda ja klassikaaslaste käitumist vastavalt reeglitele;
4) suhtub kaaslastesse sõbralikult.
Klassidevahe
lised ja ülekoolilised ettevõtmised
sõbranädal, emadepäev, isadepäev, tantsufestival, teadmiste päev
sõbranädal, emadepäev, isadepäev, tantsufestival, teadmiste päev
sõbranädal, emadepäev, isadepäev, tantsufestival, teadmiste päev
Koostöö
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, majandusjuhataja
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, majandusjuhataja
algklassid, huvijuht, vanemad/hooldajad, majandusjuhataja

§ 11. Liikluskasvatus

(1) Laste liikluskasvatus on laste liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamise ning liiklusoskuste arendamine.

(2) Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid,
1) kellel on ohutu liiklemise harjumused;
2) kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt või liiklust takistavalt;
2) kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust erinevates liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

(3) Liikluskasvatus on koolis korraldatud Vabariigi Valitsuse määruse „Laste liikluskasvatuse kord“ (20.10.2011 nr 136) alusel.

(4) Kooli õppekavas on liikluskasvatust käsitletud läbiva teema „Tervis ja ohutus“ raames (vt §10 p 10.7), kus on välja toodud õppeainetes ja klassijuhatajatöös taotletavad pädevused, liikluskasvatusalane tunniväline tegevus, õpikeskkonna korraldus ja koostöö.

(5) Liikluskasvatuse sisu on jagatud inimeseõpetuse ainekavasse ja klassijuhatajatundides käsitletavate teemade hulka. Läbiva teemana käsitletakse liiklusohutust kõikides õppeainetes.

(6) Liikluskasvatusalane tegevus kavandatakse kooli üldtööplaanis, aineõpetajate töökavades ja klassijuhatajate tööplaanides.
§ 12. Lõimingu põhimõtted

12.1. Lõimingu mõiste ja eesmärgid
(1) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõimingu mõte on selles, et ühel või teisel moel seostades eraldiseisvaid ainepõhiselt õpetatavaid teadmisi ja oskusi ning asetades need reaalse elu konteksti, aidatakse õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks.

(2) Lõimingu eesmärgiks on pakkuda õpilastele motiveeritud õppimist, seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt ning soodustada sellega õpilase aktiivsust. Oluline on aidata õpilastel tähendust omaval viisil ühendada erinevaid kogemusi, millega nad puutuvad kokku koolis ja väljaspool kooli.

(3) Õpitu kinnistub paremini, kui õpilased rakendavad ühes situatsioonis õpitut ka teistes situatsioonides. Oluline on oskus ühe õppeaine tundides saadud teadmisi ja oskusi teise aine tundi üle kanda. Lõiming annab võimaluse luua seoseid, näha analoogiaid ja paralleele, aga ka erinevusi ja vastuolusid.

(4) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel; õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste; õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust.

(5) Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist.

12.2. Läbivad teemad kui kooli õppekava lõimingutsentrid
(1) Kooli õppekavaga taotletavad üld- ja valdkonnapädevused, õppeained ja ainevaldkonnad on lõimitud tervikuks läbivate teemade kaudu.
(2) Kooli õppekava arendades on kokku lepitud läbivate teemade käsitlemise eesmärgid, rõhuasetused vanuseastmeti ja õppeained, mis konkreetse teemaga seotud pädevuste saavutamist toetavad. Pädevuste saavutamises on kindel roll kavandatud klassijuhatajale.

(3) Iga teema lõikes on läbi mõeldud ainetevahelised ja ülekoolilised projektid, tunniväline tegevus, läbiva teema eesmärkide saavutamist toetavad õppeviisid ja õpikeskkonna korraldus ning koostöövõimalused. Läbivate teemade käsitlemiseks kavandatud tööviisid aitavad õpilastel saada kogemusi, mis on olulised nende hilisemas tööelus.

(2) Kogu tunniväline tegevus on mõtestatud läbivate teemade taotlustest lähtuvalt, tähtsal kohal on kooli traditsioonilised ettevõtmised.

(5) Läbivate teemade käsitlemine toetab nii õppekava lõimimist tervikuks kui ka ainesisest ja ainetevahelist lõimingut.

(6) Läbivate teemade rõhuasetused täpsustatakse õppeaastati kooli üldtööplaanis ja õpetajate töökavades.

12.3. Ainesisene ja ainetevaheline lõiming
(1) Kooli õppekava on koostatud nii, et õpilased omandaksid igapäevases elus toimetulemiseks vajalikud teadmised ja oskused, väärushinnangud ja toimimisviisid oma potentsiaalile vastaval tasemel. Kogu õpetus on seostatud igapäevaeluga.
(2) Ainesisene ja ainetevaheline lõiming on hariduslike erivajadustega laste õpetamisel eriti oluline, sest sihipärase suunamiseta õpilastel teadvustatud teemade- ega ainetevahelisi seoseid ei kujune.

(3) Ainesisese lõimingu vajaduse üle otsustab õpetaja. Lõiming õppeainete tasandil ei pea toimuma samamoodi kõigis ainetes ega pidevalt.

(4) Ainetevahelist lõimingut toetab klassiõpetajate rakendamine, kes õpetavad oma klassis enamikku õppeainetest. Töökava koostades otsustab ja kavandab iga klassiõpetaja, milliseid teemasid, milliseid aineid ja millisel eesmärgil on vaja lõimida. Aineõpetajad teevad ainetevahelise lõimingu täpsustamiseks koostööd klassiõpetajaga.

(5) Lihtsustatud õppes taotletakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi kaudu. Õpe on korraldatud õppeainete kaupa. Seosed eri ainevaldkondade vahel kujunevad üldõppe elementide rakendamise, õpetust läbivate teemade, valitud õppeülesannete, -meetodite ja -viiside abil. Ainetevaheliste seoste kujunemist toetavad ainetevahelised projektid.

(6) Toimetulekuõppes taotletakse, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. I arengutasemel jaguneb õpetuse sisu tegevusvaldkondadeks, järgmistel tasemetel õppeaineteks, mis realiseeritakse üldõpetuse põhimõttel.

(7) Hooldusõppe põhiülesandeks on tagada harjumuspärases keskkonnas lapse potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine. Õppe- ja arendustegevus toimub tegevusvaldkonniti.

5. peatükk Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
§ 13. Ülekooliliste projektide kavandamise põhimõtted

(1) Erinevate projektide kaudu õppetöö korraldamise eesmärgiks on õpilaste teadmiste ja kogemuste omandamine erinevates õpikeskkondades. Projektitöö toetab õpilaste õpimotivatsiooni, annab neile erinevatel aladel eduelamust, laiendab silmaringi ja suurendab sotsiaalse toimetuleku oskusi.

(2) Ülekoolilised ja ainetevahelised projektid lepitakse igaks õppeaastaks kokku enne kooli üldtööplaani koostamist.
(3) Projektitööna on koolis korraldatud õuesõpe, mis toimub õppepäevade, õppekäikude ja õppeaasta lõpus laagritena.

(4) Kool osaleb Eesti Eriolümpia töös. Eriolümpia on õpilastele spordiringides osalemise väljundiks ja annab võimaluse väärtustada tervislikke eluviise.

(3) Projektitööna toimub multikultuurne tantsufestival.

(6) Kodumaatunde kujundamist ja teadmiste andmist Eestimaast toetab osalemine Integratsiooni Sihtasutuse projektis „Minu riik“.

6. peatükk Hindamise korraldus
§ 14. Hindamise alused

(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

(2) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on alljärgnevates dokumentides esitatud põhimõtted ja õpitulemustele esitatud nõuded:
1) „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“, § 29;
2) „Põhikooli riiklik õppekava“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 1, 06.01.2011), § 19 - 23;
3) „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 182,
16.12.2010);
4) „Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ (haridus- ja teadusministri määrus nr 41, 16.11.2006);
5) „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ (haridus- ja teadusministri määrus nr 59, 17.09.2010);
6) Valga Jaanikese Kooli õppekava;
7) Valga Jaanikese Kooli kodukord.

§ 15. Hindamise eesmärk

(1) Hindamise eesmärk lihtsustatud õppes on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(2) Hindamise eesmärk toimetulekuõppes on:
1) motiveerida õpilasi õpiülesandeid sooritama ja märkama oma tulemuse vastavust näidisele või etalonile;
2) mõjutada õpilase võimalikult adekvaatse enesehinnangu kujunemist;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja potentsiaalse arengu toetamisel;
4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet
õpilase arengudünaamikast.

(1) Hindamise eesmärk hooldusõppes on:
1) anda õpilasele kohe konkreetne positiivne hinnang jõukohases tegevuses osalemise kohta;
2) anda õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase arengudünaamikast.

§ 16. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

16.1. Teadmiste ja oskuste hindamine lihtsustatud õppes
(1) Lihtsustatud õppes õppivate õpilaste ainealaste teadmiste ja oskuste vastavust õppekava nõuetele hinnatakse 1. klassis kirjalike kirjeldavate sõnaliste hinnangutega, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Alates 2. klassist hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis.
Rütmikas ja väärtusõpetuses hinnatakse sõnaliselt: arvestatud/ mittearvestatud. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse tema selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded viiepallisüsteemi, võttes aluseks saavutatud õpitulemuste vastavuse taotletavatele.
Inglise keeles ja arvutiõpetuses hinnatakse 5.-9. klassides viiepallisüsteemis.

(2) Hindamisel viiepallisüsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õppekava nõuetele, kuid esineb puudusi ja vigu;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpitulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb olulisi puudusi ja vigu;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui areng nende õpitulemuste osas puudub.

(3) Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 85–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 65–84%, hindega „3” 40–64%, hindega „2” 20–39% ning hindega „1” 0–19%.

(4) Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõnepuudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi. Kirjalike tööde hindamisel diferentseeritult arvestatakse õigekirja häirele omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on hinde „3“ alumine norm 35 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

(5) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise korra sätestab kooli õppekava § 20.
16.2. Teadmiste ja oskuste hindamine toimetulekuõppes
(1) Õppimise potentsiaalne edukus sõltub toimetulekuõppes õppiva õpilase intellektipuude sügavusest ja lokaalsete anatoomiliste kahjustuste esinemisest, reaalne edukus aga tema individuaalseid iseärasusi arvestavast õpikeskkonnast. Õpilasel peab olema võimalus saada jõukohases töös võimetekohase osalemise ning töö tulemuse kohta konkreetne positiivne hinnang.

(2) Hindamine toimetulekuõppes toimub õpilasele koostatud individuaalse õppekava nõuete alusel. Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse 1. klassis kirjalike kirjeldavate sõnaliste hinnangutega, alates 2. klassist sõnaliste hinnangutega kolmepallisüsteemis.

(3) Õpilase arengule antakse hinnang „tuleb toime”, „tuleb toime abiga” või „ei tule toime”. Hinnangut „tuleb toime” võib täpsustada hinnangutega „tuleb hästi toime”, „tuleb rahuldavalt toime” või muul viisil.
Hinnangut „tuleb toime abiga” võib täpsustada hinnangutega „tuleb toime sõnalise abiga”, „tuleb toime näidise või eeskuju järgi”, „tuleb toime koostegevuses”, „tuleb toime füüsilise abiga” või muul viisil.
Hinnang „ei tule toime” viitab vajadusele muuta individuaalset õppekava ning seda ei kasutata kokkuvõtval hindamisel.

(4) Õpetaja teeb lapse arengu kohta iga päev märkmeid, hinnates õpilase tulemusi lähtuvalt samalaadsete õpiülesannete keerukusest. Märkmete alusel korrigeeritakse vajaduse korral individuaalset õppekava.

16.3. Teadmiste ja oskuste hindamine hooldusõppes
(1) Õppimise potentsiaalne edukus sõltub hooldusõppel oleva õpilase intellektipuude sügavusest ja lokaalsete anatoomiliste kahjustuste esinemisest, reaalne edukus on seotud tema individuaalseid iseärasusi arvestava õpikeskkonnaga. Õpilasel peab olema võimalus saada kohe konkreetne positiivne hinnang jõukohases tegevuses osalemise kohta.

(2) Pädevuste saavutatud taset hinnatakse kahel viisil:
1) toimingu sooritamisega kaasnev või sellele vahetult järgnev emotsionaalne hinnang, mille põhieesmärk on motiveerida õpilast osalema tegevuses ja täitma jõukohaseid lihtsaid ülesandeid;
2) suuline või kirjalik hinnang õpilasega tegutsevate täiskasvanute jaoks.

(3) Hinnang antakse iga õpilase tegevusele ja õpitulemustele lähtuvalt individuaalse õppekava nõuetest ning õpilase tööle, arvestades tema võimeid.

(4) Õpilase arengut hinnatakse hinnangutega „tuleb toime“, „tuleb toime abiga“ ja „ei tule toime“.
Hinnangut „tuleb toime“ võib täpsustada hinnangutega „tuleb hästi toime“, „tuleb rahuldavalt
toime“ või muul viisil.
Hinnangut „tuleb toime abiga“ võib täpsustada hinnangutega „tuleb toime sõnalise abiga“, „tuleb toime näidise või eeskuju järgi“, „tuleb toime koostegevuses“, „tuleb toime füüsilise abiga“ või muul viisil.

(5) Pedagoog eesmärgistab iga õpilase potentsiaalsesse arenguvalda kuuluvad ülesanded individuaalses õppekavas ja teeb lapse arengu kohta märkmeid. Vajaduse korral korrigeeri-takse individuaalses õppekavas püstitatud ülesandeid õppeaasta jooksul.
§ 17. Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse sisulist tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

(2) Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Kujundavaid hindeid võib arvestada kokkuvõtval hindamisel.

(3) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

(4) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada, oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(5) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused).
Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse üheks osaks on õpilase enesehindamine.

§ 18. Kokkuvõttev hindamine

(1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine perioodihinneteks ja perioodihinnete koondamine aastahinneteks.

(2) Kokkuvõtvateks hinneteks on perioodihinded/hinnangud ja aastahinne/hinnang. Perioodihinded/hinnangud pannakse õppeainetes välja iga koolivaheaja eel, kokku viis korda õppeaastas. Ühe nädalatunniga õppeainetes kasutatakse kokkuvõtva hindena poolaastahinnet/hinnangut, mis pannakse välja kaks korda õppeaastas (teise ja viienda perioodi lõpus). Toimetuleku- ja hooldusõppes on kasutusel kokkuvõtvad poolaastahinnangud.

(3) 1. klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena kaks korda õppeaastas (teise ja viienda perioodi lõpus) toimuvat kokkuvõtvate kirjeldavate kirjalike hinnangute andmist, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.

(4) Toimetuleku- ja hooldusõppes lisatakse kokkuvõtvale poolaastahinnangule „tuleb toime“ või „tuleb toime abiga“ õpilase arengu hinnangut täpsustav kirjalik kirjeldav hinnang.
(5) Toimetuleku- ja hooldusõppes viitab hinnang „ei tule toime” vajadusele muuta individuaalset õppekava ning kokkuvõtval hindamisel seda ei kasutata.

(6) Kui lihtsustatud õppel olevale õpilasele on õppeaine perioodihinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või
-hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.

(7) Lihtsustatud õppe õpilasele, kelle perioodihinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on hinne jäetud välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugimeede vastavalt kooli õppekavas sätestatule ( vt § 30), et aidata tal omandada nõutavad teadmised ja oskused.

§ 19. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Hindamise objekt
Käitumise ja hoolsuse kujundava hindamise käigus hinnatakse aineüleste eesmärkide saavutamist järgmistes valdkondades:
1) kooli õppekavas kooliastmeti ja õppetasemeti esitatud üldpädevused,
2) läbivate teemade õpitulemused,
3) kooli kodukorra ja klassi reeglid.

Käitumise ja hoolsuse kujundav hindamine toimub konkreetse hindamismudeli alusel, mille kriteeriumides on õpetajad, lapsed ja lapsevanemad kokku leppinud. Lihtsustatud õppes on kasutusel kaks hindamismudelit: nooremale astmele (1.–5. klassile) ja vanemale astmele (6.-9. klassile). Hindamismudelid täpsustatakse iga õppeaasta alguses.

Toimetulekuõppes annab klassiõpetaja õpilase käitumisele ja hoolsusele koolipäeva vältel pidevalt tagasisidet klassi reeglite põhjal koostatud hindamismudeli alusel. Kokkuvõtvalt toimetulekuõppe õpilase käitumist ja hoolsust ei hinnata.

Lisaõppes ja hooldusõppes õpilaste käitumist ja hoolsust ei hinnata.

(2) Tagasiside andmise viis
Kujundava hindamise põhimõtete kohaselt peab õpilane
1) mõistma, mida temalt oodatakse,
2) teadma, mille alusel teda hinnatakse,
3) saama aru, missugused muutused tema käitumises on toimunud võrreldes eelmise hindamisperioodiga.

Õpilasele antakse tema käitumise kohta pidevalt suulist tagasisidet, ta suunatakse ise oma käitumist jälgima, analüüsima ja sellele hinnangut andma.
Suulist kokkuvõtvat tagasisidet aineüleste eesmärkide saavutamisest antakse lapsele ja tema vanemale kevadel arenguvestlusel. Arenguvestluse eel täidab õpilane klassiõpetaja abiga enesehinnangulehe.

Lihtsustatud õppes annavad õpilase käitumisele hindamismudeli alusel regulaarselt (2-3 korda poolaastas) kirjaliku vahehinnangu nii klassi- kui ka aineõpetajad. Aineõpetajate vahehinnangud arutab klassiõpetaja iga õpilasega läbi.

Lihtsustatud õppes toimub käitumise ja hoolsuse kokkuvõttev hindamine kaks korda õppeaastas: 1. poolaasta ja õppeaasta lõpus. Tunnistusega kaasneb käitumise ja hoolsuse sõnaline kirjeldus eKoolis ja paberil.

(3) Andmete kogumise kord ja vorm
Õpilase käitumisele ja hoolsusele aineõpetajate vahehinnangute ja kokkuvõtvate hinnangute kogumise korraldab klassiõpetaja. Hindamismudeli kriteeriumide täitmist hinnatakse hinnangutega „alati“,“ enamasti“, „sageli“, „harva“. Õpetajal on võimalus märkida ka „ei oska hinnata“.
Vahehinnangute kogumine toimub eKooli vestluste vahendusel, kokkuvõtvad hinnangud kantakse eKooli kujundava hindamise tunnistusele.

§ 20. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine

(1) Järelevastamise ja järeltööde sooritamise eesmärk on:
1) suunata õpilast sihikindlalt õppima  või kordama õppematerjali;
2) innustada õpilast parendama oma õpiedukust;
3) anda õpiedukuse tagasisidet õpilasele, kes puudus koolist tööde sooritamise kuupäeval;
4) pakkuda õpilasele eduelamuse võimalust.

(2) Järele võib vastata :
1) suulisi vastuseid;
2) kirjalikke tunnikontrolle või kontrolltöid;
3) praktilisi töid.

(3) Õpilasel on võimalik järele vastata või teha järeltöö ainult siis, kui tema eelnev sooritus oli hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk".

(4) Õpilasel on võimalus järele vastata positiivse tulemuse saavutamiseni. Järeltöö peab olema sooritatud hiljemalt veerandi lõpuks.

(5) Järeltööde hinded tähistatakse e-klassipäevikus tärniga.

§ 21. Hinnete ja hinnangute vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

§ 22. Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Veerandi- või poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või viia omandamata ainetes individuaalsele õppekavale. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

(2) Lihtsustatud õppes viiakse õpilane üle järgmisse kassi, kui tema aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad”.

(3) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandi- või poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang.

(4) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(5) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

(6) Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(7) Täiendavale õppetööle ei jäeta toimetuleku- ega hooldusõppes õppivaid õpilasi.

(8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib lihtsustatud õppe õpilase jätta erandjuhul klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

(9) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

§ 23. Põhikooli lõpetamine

(1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kohustuslike õppeainete hulgast kooli poolt valitud õppeaine koolieksami.

(2) Õpilane, kelle õppekeel on vene keel, sooritab eesti keele eksami asemel eesti keele kui teise keele koolieksami.
(3) Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

(4) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:
1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines;
2) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.

(5) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

7. peatükk Õpilaste ja vanemate teavitamine ja nõustamine

§ 24. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

(1) Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Infot edastatakse lastevanematele õpilaspäeviku, e-kooli ja kooli kodulehe kaudu.

(2) Õppeveerandi jooksul läbitavad teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.

(3) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord on sätestatud kooli kodukorras (vt § 6) ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord on sätestatud kooli õppekavas (vt § 21).

(4) Õpilast ja tema vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest õppeveerandi ja -õppeaasta lõpus klassitunnistuse kaudu.

(5) Kool annab lihtsustatud õppes õppivale õpilasele ja vanemale neli korda õppeaastas klassitunnistuse kaudu kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta.

(6) Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

(7) Kool korraldab õpilaste ja lapsevanema teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

(8) Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis õpilaste arenguvestlused; vajaduse korral nõustab kool õpilase vanemat lapse arengu toetamises ja koduses õppimises.

(9) Koolis töötavad sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed, kes nõustavad õpilasi ja nende vanemaid. Vajadusel teevad seda ka õpetajad.

(10) Kooli ja vanemate koostöö korraldamiseks kutsub direktor vähemalt kord aastas kokku lastevanemate koosoleku. Vähemalt ühe neljandiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kutsub direktor kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

§ 25. Karjääriteenuste korraldus

(1) Karjääriplaneerimisalase tööga tegeldakse kogu õpilase kooliaja jooksul.

(2) Karjääriplaneerimisalase tegevusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

(3) Läbiva teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine käsitlemisega kõikides kooliastmetes toetatakse õpilaste arenemist teadlikeks karjääriotsuste tegijateks tulevikus. Läbiva teemaga seonduvate pädevuste kujundamine toimub ainetundides ja klassijuhatajatöös, seatud eesmärke arvestatakse õpikeskkonna korralduses, ülekooliliste ainetevaheliste projektide läbiviimisel ja tunnivälises tegevuses (vt § 10).

(4) Karjääriõpetuse valikaine õpetamisega 9. klassis toetatakse põhikooli lõpetajat oma isiksuseomaduste ja reaalsete võimaluste hindamisel ning karjääriotsuste ja eneseteostuse seostamisel kaasaegse töömaailmaga (vt lisa 14). Karjääriõpetust õpetab 9. klassi juhataja, kes toetab iga õpilast sobivate edasiõppimisvõimaluste leidmisel.

(5) Kooli partneriteks karjääriplaneerimistöös on:
1) Valga Kutseõppekeskus ja teised õppeasutused - õppimisvõimalustest täpsema ülevaate saamiseks osaletakse kutseõppeasutuste lahtiste uste päevadel, lisa-aasta õpilaste kutse eelõppe korraldab Valga Kutseõppekeskus;
2) Valga Noorte Nõustamiskeskus - koolis toimuvad karjääriinfo teabepäevad, soovi korral nõustatakse noori individuaalselt;
3) asutused, ettevõtted - õppekäikudel tutvuvad kõikide kooliastmete õpilased erinevate ametialade esindajate tööga.

(6) Arenguvestluse käigus arutatakse õpilase ja tema vanemaga õpilase karjääri planeerimisega seotud teemasid.

8. peatükk Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

§ 26. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted Valga Jaanikese Koolis

(1) Koolis omandatakse eesti- ja venekeelset põhiharidust lihtsustatud õppekava alusel, Kooli ülesanne on tagada hariduslike erivajadustega lastele võimetekohane haridus. Õpilased võetakse kooli vastu nõustamiskomisjoni otsuse ja lapsevanema avalduse põhjal.

(2) Põhimääruse kohaselt tegutsevad koolis järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid:
1) klassid lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;
2) klassid toimetulekuõppel olevatele õpilastele;
3) klassid hooldusõppel olevatele õpilastele;
4) klassid liitpuuetega õpilastele.

(3) Koolis õpivad haridusliku erivajadusega õpilased, kelle intellektipuue on toonud kaasa vajaduse õpetada põhikooli lihtsustatud õppekava alusel, teha muudatusi või kohandusi õppe
sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

(4) Õpet kavandades ja ellu viies:
1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega
puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, tehakse uurimistööd ning seostatakse
erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-
õpetaja, õpilane-õpilane) ja erinevates õpikeskkondades;
6) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel
sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

§ 27. Õpilaste arengu toetamise ja tugimeetmete rakendamise korraldus

(1) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

(2) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse üheks osaks on õpilase enesehindamine.

(3) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase individuaalsetele õpivajadustele. Õpilastele, kelle areng vajab tähelepanu ja toetust, rakendatakse tugimeetmeid (vt § 29) või pakutakse tugiteenuseid - teraapiates ja huviringides osalemise võimalust (vt § 30).

(4) Haridusliku erivajadusega õpilaste jälgimiseks koostatakse iga uue õpilase kohta individuaalne arengulugu. Arenguloosse koondatavate dokumentide loetelu on kehtestatud direktori käskkirjaga. Arengulugu sisaldab järgmisi dokumente: väljavõte haigusloost, nõustamiskomisjoni otsus, lapsevanema avaldused, käskkiri kooli arvamise kohta, sünnitunnistuse või isikutunnistuse koopia, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, iseloomustused, eelneva kooli dokumendid, arenguvestluste aruanded, andmekaitse teatis-nõusolek, lapsevanema nõusolek lapse pildistamiseks ja väljasõitudel osalemiseks.

(5) Kooli vastuvõtmisel tutvustab direktor lapsevanemale koolis hariduslike erivajadustega laste arengu toetamiseks üldiselt rakendatavaid meetmeid ja pakutavaid teenuseid. Lapsevanem kinnitab allkirjaga oma nõusolekut, et tema lapsele vajadusel neid tugimeetmeid ja teenuseid rakendatakse.

(6) Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab koolis haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja arengu koordineerija (edaspidi HEVKO). HEVKO lähtub oma töös põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 4. jaos “Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused” ja Valga Jaanikese Kooli õppekavas esitatud põhimõtetest.
HEVKO:
1) koordineerib ja kontrollib arengulugude koostamist;
2) kutsub vajadusel kokku tugimeeskonna nõupidamise;
3) arutab klassijuhatajaga 1. veerandi lõpus läbi iga uue õpilase kohta individuaalse arengu jälgimise kaardile tehtud tähelepanekud ja lapsele juba rakendatud tugimeetmed ning koos otsustatakse täiendavate meetmete või teenuste rakendamise vajadus;
4) arutab õppeaasta lõpus või uue õppeaasta alguses klassijuhatajaga läbi õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaartidele kantud soovitused ja arenguvestluste käigus saadud teabe ning vanemate ettepanekud ja soovid;
7) omab ülevaadet tugimeetmete rakendamise vajadusest ja koordineerib meetmete rakendamist;
8) kontrollib ja analüüsib tugimeetmete rakendamise tõhusust ning teeb sellealasest tööst õppeaasta viimases õppenõukogus kokkuvõtte.

(7) HEVKO töötab koos tugispetsialistidest, aineõpetajatest, klassijuhatajatest ja õpilaskodu kasvatajatest koosneva tugimeeskonnaga. Tugimeetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad, kasvatajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.

(8) Õpilase arengu toetamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad klassiõpetaja, aineõpetajad, õpilaskodu kasvataja ja õpilast toetanud tugispetsialistid maikuus õpilase õppeaasta vältel toimunud arengut ja toimetulekut individuaalse arengu jälgimise kaardil ning esitavad HEVKO-le omapoolsed soovitused meetme rakendamise lõpetamiseks, meetme rakendamise jätkamiseks samal või tõhustatud viisil või muu meetme lisamiseks.
Saadud teabele tuginedes teeb HEVKO:
1) õpetajatele ja kasvatajatele ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks;
2) tugispetsialistidele tugimeetme või tugiteenuse rakendamiseks konkreetsele õpilasele;
3) direktorile koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete loetelu täiendamiseks;
4) huvijuhile huviringide tööks;
5) lapsevanemale lapsele täiendavate uuringute teostamiseks, eriarsti, tugispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.
(9) Klassijuhataja koostab individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud tähelepanekutele tuginedes õppeaasta lõpus õpilase iseloomustuse, mis lisatakse individuaalse arenguloo kausta.

(10) HEVKO ülesandeid täidab koolis õppealajuhataja, kes koostöös direktoriga tagab tugisüsteemi tulemusliku toimimise.

§ 28. Hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks koolis rakendatavad tugimeetmed

(1) Logopeediline abi
1) Logopeediline abi on suulise ja kirjaliku kõne puuete ravi, mis koosneb järgmistest osadest: hääldusvilumuste kujundamine, foneetilise taju arendamine, häälikuanalüüsi ja sünteesi vilumuste kujundamine.
2) Sügisel koostab logopeed kõneravi saavate õpilaste nimekirja, kus kirjeldab iga õpilase kõnepuude väljendusviisi. Vajadusel teeb logopeed koostööd klassiõpetajaga ja emakeeleõpetajaga.
3) Kevadel analüüsib ja hindab logopeed töö tulemuslikkust iga lapse kohta eraldi, toob välja edusammud ja probleemid, millele järgmisel aastal tähelepanu pöörata. Logopeed kui tugispetsialist teeb iga lapse kohta konkreetse otsuse. Analüüs ja otsus lisatakse kevadel iga lapse arenguloo kausta. Hinnang ja otsus saadetakse koondtabelina HEVKO-le. Logopeed teeb õppeaasta lõpus töö tulemuslikkusest ka üldkokkuvõtte, mille samuti edastab HEVKO-le.
4) Vähemalt kord õppeaastas vestleb HEVKO logopeedidega nende tööst, saab ülevaate laste edusammudest ja logopeedi probleemidest ning vajadusel pakub abi.

(2) Tugiõpe ja ainealased konsultatsioonid
1) Väljaspool õppetunde toimuva tugiõppe ja ainealaste konsultatsioonide raames pakutakse õpiabi õpilastele, kellel on koolist puudumise või muul põhjusel tekkinud ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel.
2) Konsultatsioonil toetatakse õpilase vajaliku õpitulemuse saavutamist ühe teema või alateema piires, pikemaajalist õpiabi pakutakse tugiõppena. Vajadusel korraldavad konsultatsioone ja tegelevad tugiõppega kõik aineõpetajad.
3) Aineõpetaja töökavades on nimeliselt märgitud õpilase individuaalne töö ja abivajadus. HEVKO hindab tugiõppe vajadust ja soovitab tugiõppe rakendamist e-kooli sissekannetele tuginedes.

(3) Õpetus individuaalse õppekava alusel
1) Koolil on õigus sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse vanem. Lihtsustatud õppes rakendatakse individuaalset õppekava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 18 ning kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras.
2) Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse taotletavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi ning sellest tulenevalt ei ole vajalik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud nõustamiskomisjoni soovitus õpitulemuste vähendamiseks.
3) Individuaalne õppekava koostatakse igaks aastaks kõigile toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning lihtsustatud õppel olevale õpilastele, kelle hariduslik erivajadus ei võimalda neil toime tulla õppekava nõuetega teatud ainetes.
4) Individuaalses õppekavas esitatakse:
• üldised andmed õpilase kohta;
• õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus;
• erisused õppesisus ja õpitulemustes;
• õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta;
• õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid;
• individuaalse õppekava rakendamise aeg;
• individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.
5) Individuaalne õppekava koostatakse lisa-aasta õpilastele kõigis õppeainetes.
6) Individuaalne õppekava koostatakse klassiõpetaja, aineõpetaja(te) ja HEVKO koostööna. Individuaalse õppekava rakendamise perioodi lõpus hinnatakse HEVKO eestvedamisel selle rakendamise tulemuslikkust ja tehakse otsus meetme lõpetamise või jätkamise vajaduse kohta (välja arvatud arsti poolt soovitatud individuaalsed õppekavad).
7) Lihtsustatud õppe õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on hinne jäetud välja panemata, koostatakse selles õppeaines ajutine individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugimeede vastavalt kooli õppekava käesolevas paragrahvis sätestatule, et aidata õpilasel omandada nõutavad teadmised ja oskused.
8) Õpilaste kohta, kelle veerandi- või poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk” või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang, esitab aineõpetaja õppealajuhatajale kirjaliku analüüsi õpilasele seni osutatud õpiabi ja rakendatud õppemeetodite tõhususe kohta ning teeb ettepaneku ajutise individuaalse õppekava või muu tugimeetme rakendamiseks vastavalt kooli õppekava käeolevas paragrahvis sätestatule.
9) Ajutine individuaalne õppekava koostatakse üldjuhul järgmiseks õppeveerandiks ja selle täitmise tulemuslikkust hindab aineõpetaja koos HEVKO-ga. Koos otsustatakse, kas meetme rakendamise võib lõpetada.
10) Lihtsustatud õppe õpilasele individuaalse õppekava rakendamine kehtestatakse direktori käskkirjaga. HEVKO tutvustab lapsevanemale individuaalset õppekava ja direktori käskkirja selle rakendamise kohta, lapsevanem annab nõusolekuks allkirja. Õppekava rakendamise ja selle tulemuste kohta tehakse märge e-kooli, klassitunnistusele ja õpilasraamatusse. Individuaalse õppekava rakendamise käskkiri lisatakse õpilase arenguloo kausta.

(4) Diferentseeritud õppetöö ja hindamine
1) Diferentseeritud õppetöö klassi tasandil toimub klassi ainekava alusel, kuid õppe sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades igaühe individuaalsust.
2) Vajadusel rakendatakse lihtsustatud õppe õpilastele diferentseeritud hindamist (vt § 16).

(5) Eripedagoogiline abi
1) Eripedagoogiline abi ehk psüühiliste protsesside, tunde- ja tahtevalla korrektsioon seisneb õpilase tugevate ja nõrkade külgede tundmaõppimises ning selle kaudu uute töövõtete kujundamises. Eripedagoogiline abi toetab sihipäraselt lapse mõtlemise arengut. Mõtlemise arendamine mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnavara ning põhiliste kõnefunktsioonide kujunemist ja arengut.
2) Kevadel analüüsib ja hindab eripedagoog töö tulemuslikkust iga lapse kohta eraldi, toob välja edusammud ja probleemid, millele järgmisel aastal tähelepanu pöörata. Eripedagoog kui tugispetsialist teeb HEVKO-le iga lapse kohta konkreetse ettepaneku tugimeetme jätkamise või lõpetamise kohta. Analüüs ja otsus lisatakse kevadel iga lapse arenguloo kausta.

(6) Ravivõimlemine
1) Kooliarst määrab igal sügisel laste ravivõimlemise vajaduse, HEVKO annab arsti nimekirja ja juhised ravivõimlemise juhendajale.
2) Ravivõimlemise juhendaja planeerib tegevuse õpilaste individuaalsest arengust lähtudes.
3) Õppeaasta lõpus analüüsib juhendaja tugiteenuse tõhusust õpilaste kaupa: millele pöörati tähelepanu, milline oli edasiminek. Tema koostatud analüüs lisatakse kevadel iga lapse arenguloo kausta. Koondanalüüsi esitab juhendaja HEVKO-le.

(7) Koduõpe
Koduõpet rakendatakse lapsele tervislikel põhjustel ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Koduõpe korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega.

(8) Sotsiaalpedagoogiline tugi
1) Vajadusel rakendatakse juhtumipõhist pikaajalist individuaalset sotsiaalpedagoogilist tuge lapsele koos lapsevanemaga.
2) Sotsiaalpedagoogi poole pöördub selle meetme rakendamise ettepanekuga klassijuhataja. Sotsiaalpedagoog püüab kujunenud probleemses olukorras leida koos lapsevanemaga lahendusi, tehes võrgustikutööd koolisiseste ja kooliväliste tugispetsialistidega.
3) Kevadel analüüsib ja hindab sotsiaalpedagoog kui tugispetsialist töö tulemuslikkust iga lapse kohta eraldi, toob välja edusammud ja probleemid, millele järgmisel aastal tähelepanu pöörata. Sotsiaalpedagoog esitab HEVKO-le omapoolsed soovitused meetme rakendamise lõpetamiseks, meetme rakendamise jätkamiseks samal või tõhustatud viisil või muu meetme lisamiseks. Analüüs ja otsus lisatakse kevadel iga lapse arenguloo kausta.
4) Sotsiaalpedagoog analüüsib kevadel meetme tulemuslikkust üldiselt, esitab kokkuvõte HEVKO-le.

(9) Käitumise tugikava rakendamine
1) Käitumise tugikava rakendatakse õpilasele tema pikemaajalise probleemse käitumise korral. Tugikava rakendamisele eelneb õpilase käitumisprobleemide vaatlemine ja kirjeldamine kõigi temaga töötavate pedagoogide ja tugispetsialistide poolt.
2) Vaatlustulemustest tehakse kokkuvõte pedagoogide ümarlauanõupidamisel, kus ühiselt otsustatakse käitumise tugikava rakendamise vajadus, selle rakendamise aeg ja konkreetne sisu. Tugikava koostamisse kaasatakse ka lapsevanem.
3) Positiivset käitumist kujundatakse õpilase ja kindla tugiisiku koostöös. Õpilasega tehakse konkreetsed kokkulepped (korraga 2 - 3), nende täitmise analüüsimiseks toimuvad õpilase ja tugiisiku vahel regulaarsed arutelud.
4) Tugikava rakendamise perioodil teevad aineõpetajad, kasvatajad ja tugispetsialistid tähelepanekuid õpilase käitumise kohta tugikava päevikusse. Õpetajad hindavad õpilase käitumist iga õppetunni vältel.
5) Tugimeetme tõhususest tehakse regulaarselt kokkuvõtteid ning tulemuste põhjal otsustatakse tugikava lõpetamise või muutmise vajadus.

(10) Elamine õpilaskodus
1) Õpilaskodu on eelkõige kaugel elavatele õpilastele, kuid tugimeetmena rakendatakse seda ka Valga linnas elavatele õpilastele.
2) Lapse vastuvõtmiseks õpilaskodusse teeb lapsevanem direktorile avalduse.
3) Õpilaskodus elamise kui rakendatud tugimeetme tõhusust analüüsib klassijuhataja õpilase iseloomustuses.

§ 29. Hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks koolis pakutavad tugiteenused (teraapiad ja huviringid)

(1) Muinasjututeraapia
1) Muinasjututeraapia toetab õpilast:
• oma potentsiaali, võimaluste ja elu väärtuse teadvustamisel;
• sündmuste ja tegude põhjus-tagajärg seoste mõistmisel;
• maailma tajumiseks erinevate võimaluste leidmisel;
• enda tajumisel osana ümbritsevast maailmast;
• mõtestatud ja loova koostöö tähtsustamisel;
• sisemise jõu ja harmoonia tunnetamisel.
2) Õppeaasta lõpus analüüsib ja hindab teraapia korraldaja teraapia tulemuslikkust õpilaste lõikes. Tulemused arutatakse läbi klassijuhatajaga ja HEVKO-ga, hinnang lisatakse õpilase arenguloo kausta.

(2) Mänguteraapia
1) Mänguteraapia:
• annab lapsele võimaluse kogeda positiivseid emotsioone ja eduelamust läbi tuttavate meeldivate tegevuste;
• võimaldab arendavaid, rahustavaid ja turvatunnet lisavaid tegelusi;
• pakub võimalust oma tundeid välja elada läbi mängu.
Mänguteraapia käigus kogetud positiivsed tunded toetavad lapse füüsilist tervist.
2) Õppeaasta lõpus analüüsib ja hindab teraapia korraldaja teraapia tulemuslikkust õpilaste lõikes. Tulemused arutatakse läbi klassijuhataja ja HEVKO-ga, hinnang lisatakse õpilase arenguloo kausta.

(3) Kunstiteraapia
1) Kunstiteraapia:
• arendab laste kunstiannet, loovust, fantaasiat ja ilumeelt;
• võimaldab raskete tunnete turvalist väljendamist;
• aitab lastel iseennast paremini tundma õppida;
• aitab tervendada meelt, keha ja vaimu.
2) Õppeaasta lõpus analüüsib ja hindab teraapia korraldaja teraapia tulemuslikkust õpilaste lõikes. Tulemused arutatakse läbi klassijuhataja ja HEVKO-ga, hinnang lisatakse õpilase arenguloo kausta.

(4) Huviringid peen- ja üldmotoorika arendamiseks
1) Õpilaste peen- ja üldmotoorika arendamiseks tegutsevad koolis viltimis-, käsitöö-, tehnika- ja puutööring ning spordiringidest liikumismängude, jalgpalli- ja laskering.
2) Ringides osalemine:
• toetab laste taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise arengut;
• õpetab tajuma iseennast suhtes ümbritsevaga;
• arendab kehakontrolli ja koordinatsiooni;
• arendab rütmitaju;
• suurendab liikumisaktiivsust;
• toetab laste kehalist arengut ja tahtevalla kujunemist.
3) Õpilase arengu toetamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldab ringijuht maikuus õpilase õppeaasta vältel toimunud arengut ja toimetulekut individuaalse arengu jälgimise kaardil. Tulemused arutatakse läbi klassijuhatajaga, hinnang lisatakse õpilase arenguloo kausta.
(5) Loovringid
1) Loovringidest tegutseb koolis tantsuring.
2) Tantsuringis:
• omandatakse kehatunnetuse, rütmika ja koordinatsiooni algteadmised;
• suureneb julgus end tantsu abil vabalt ja loovalt väljendada;
• osalemine pakub lastele mängu-, tantsu- ja esinemisrõõmu;
• osaledes kasvab laste fantaasia ja ilumeel;
• tegeldakse eneseavastamisega;
• eneseteostusvõimalus pakub sisemist rahulolu.
3) Õpilase arengu toetamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldab ringijuht maikuus õpilase õppeaasta vältel toimunud arengut ja toimetulekut individuaalse arengu jälgimise kaardil. Tulemused arutatakse läbi klassijuhatajaga, hinnang lisatakse õpilase arenguloo kausta.

9. peatükk Õpetaja töökava koostamise põhimõtted
§ 30. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

(1) Õpetaja koostab kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, milles ta õpetab. Õpetaja töökava on dokument, mille alusel toimub õppe- ja kasvatustöö õppetunnis.

(2) Klassi- ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale, kooli õppeaasta üldtööplaani ning õpetajate koostööd.

(3) Õpetaja töökava vormistatakse õppeveerandite ulatuses tabeli vormis kalenderplaanina.

(4) Ainekavades esitatakse klassiti:
1) aine õppe-eesmärgid;
2) õppesisu tundide lõikes (teemad, alateemad, põhimõisted);
3) kasutatavad õppemeetodid;
4) individuaalne töö;
5) seos õppekava läbivate teemadega; lõiming teiste õppeainetega; ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid;
6) kasutatav õppevara.

(5) Õpetaja töökava on õpetaja töövahend, mis võib õppetöö käigus täieneda ja muutuda. Tehtud täiendusi ja muudatusi arvestatakse järgmise õppeveerandi töökava koostamisel.

10. peatükk Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

§ 31. Kooli õppekava arendamise põhimõtted

(1) Kooli õppekava on arenev ja avatud dokument, selle uuendamine ja täiendamine on pidev protsess.

(2) Kooli õppekava arendamine eeldab õpilaste, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu, lastevanemate ja kooli omaniku koostööd.

(3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

§ 32. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

32.1. Kooli õppekava muutmise algatamine, muudatuste ettevalmistamine
(1) Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos ettepanekute ja põhjendustega. Kooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik.

(2) Kui kooli õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab kooli õppekava muutmise kooli direktor.

(3) Kui esitatud taotlus on asjakohane, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes otsustab õppekava uuendamise või täiendamise vajaduse ning positiivse otsuse korral valmistab ette kooli õppekava muudatused.

(4) Kooli õppekava muudatused tuleb töörühmal ette valmistada kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõuna. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva õigusega.

32.2. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu esitamine enne selle kehtestamist arvamuse saamiseks hoolekogule ja õppenõukogule
(1) Kooli direktor esitab kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule ja õppenõukogule. Arvamuse küsimisel lähtub kooli direktor haldusmenetluse seaduse §-st 16.

(2) Kooli direktor vaatab hoolekogu ja õppenõukogu arvamused läbi. Kui hoolekogu või õppenõukogu on leidnud, et kavandatavad õppekava muudatused on vastuolus kehtiva õigusega, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes viib kooli õppekava muudatused vastavusse kehtiva õigusega.

32.3. Kooli õppekava kehtestamine ja muudatuste avalikustamine
(1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõike 2 järgi on kooli õppekava kehtestajaks kooli direktor. Kooli õppekava kehtestatakse direktori käskkirjaga, mis vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Kui kooli direktor jätab kooli õppekava muudatused kehtestamata, siis algab kooli õppekava uuendamise või täiendamise protsess algusest peale.

(3) Kool avalikustab kooli õppekava koos muudatustega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
§ 69 lõike 1 sätestatud nõude alusel kooli veebilehel ja loob kooli õpetajate toas võimalused kooli õppekavaga tutvumiseks.
(4) Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muutused viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Muudatuse viite juurde märgitakse muudatuse jõustumise kuupäev.

§ 33. Rakendussätted

Valga Jaanikese Kooli õppekava jõustub pärast selle direktori käskkirjaga kehtestamist.

II AINEKAVAD

(1) Õppeainetes, milles on olemas üleriigiliselt soovitatud ainekavad, on need võetud kooli ainekava aluseks.

(2) Kool koostanud järgmiste lihtsustatud õppe kohustuslike õppeainete ainekavad:
1) vene keel võõrkeelena (vt lisa 2);
2) kehaline kasvatus ja rütmika (vt lisa 9);
3) tööõpetus (vt lisa 10);
4) käsitöö ja kodundus (vt lisa 11);
5) eesti keel teise keelena (vt lisa 13).

(3) Kool on koostanud järgmiste lihtsustatud õppe valikõppeainete ainekavad:
1) arvutiõpetus;
2) meediaõpetus;
3) väärtusõpetus;
4) karjääriõpetus.
Lihtsustatud õppe valikainete ainekavad on esitatud õppekava lisas 14.

(4) Kool on koostanud toimetulekuõppe arvutiõpetuse ja väärtusõpetuse kui valikõppeainete ainekavad (vt lisa 24).

(5) Lihtsustatud õppe ainekavad on esitatud õppekava lisades 1 - 14, toimetulekuõppe ainekavad lisades 15 - 24 ja hooldusõppe tegevusvaldkondade kava lisas 25.

LISAD
Lisa 1 Eesti keel
Lisa 2 Vene keel võõrkeelena
Lisa 3 Matemaatika
Lisa 4 Loodusõpetus
Lisa 5 Ajalugu
Lisa 6 Inimeseõpetus
Lisa 7 Muusikaõpetus
Lisa 8 Kunstiõpetus
Lisa 9 Kehaline kasvatus ja rütmika
Lisa 10 Tööõpetus
Lisa 11 Käsitöö ja kodundus
Lisa 12 Vene keel
Lisa 13 Eesti keel teise keelena
Lisa 14 Lihtsustatud õppe valikõppeained
Lisa 15 Elu- ja toimetulekuõpe
Lisa 16 Eesti keel
Lisa 17 Vene keel
Lisa 18 Matemaatika
Lisa 19 Kunst ja käeline tegevus
Lisa 20 Muusikaõpetus
Lisa 21 Tööõpe
Lisa 22 Kehaline kasvatus
Lisa 23 Rütmika
Lisa 24 Toimetulekuõppe valikõppeained
Lisa 25 Hooldusõppe tegevusvaldkonnad