I. ÜLDOSA

1.   Valga Jaanikese Kooli töökorralduse reeglid  reguleerivad  Valga Jaanikese Kooli ja tema töötajate õigusi ja kohustusi töösuhetes ning informeerib töötajaid töökorraldusest Valga Jaanikes Koolis.
1.   Töökorralduse reeglites  kasutatavate mõistete tähendused.
Töötaja – isik, kes töötab töölepingu alusel Valga Jaanikese Koolis;
Tööandja – riigikool Valga Jaanikese Kool;
Tööandja esindaja – direktor või direktori poolt volitatud Valga Jaanikese Kooli  töötaja, kellel on õigus teostada ja kohustus täita tööõigusaktidest ja kooli õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
Töö vahetu korraldaja – töötaja, kes annab vahetult alluvale töötajale tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist ja kellele alluv töötaja on aruandekohustuslik.
1.3.   Töötaja ja tööandja juhinduvad töösuhetes töökorralduse reeglitest, tööõiguse, töötervishoiu, tööohutuse alastest ja muudest õigusaktidest ning töötajaga sõlmitud töölepingust.
1.4.   Olukordades, mida eelpool nimetatud õigusaktid ja lepingud ei reguleeri, lähtutakse Valga Jaanikese Koolis välja kujunenud  väärtustest, normidest ja põhimõtetest.

II. TÖÖTAJATE TÖÖLEVÕTMINE JA TÖÖLEPING


2.1.  Töötajate vakantsed ametikohad täidetakse  konkursi korras vastavalt koolis kehtestatud korrale.
2.2.  Töötajate töölepingud sõlmib, muudab, peatab, lõpetab, tühistab tööandja esindaja vastavalt töölepingu seadusele.
2.3.  Töötajal on õigus esitada tööandjale iseloomustusi, soovitusi ja muid dokumente, mis iseloomustavad tema eelnenud töötamist, saavutusi ning ametioskusi.
2.4.  Töölevõtmisel nõutavates dokumentides kajastuvate andmete muutumisest (näit. perekonnanime, hariduse, alalise elukoha muutus või passi vahetus) teatab töötaja kohe peale andmete muutumist kooli sekretärile.

III. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Töötaja ja tööandja on vastastikku kohustatud:

3.1.1. täitma töölepingu tingimusi;
3.1.2. täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid;
3.1.3. hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate poolte vara;
3.1.4. olema teineteise suhtes viisakad;
3.1.5. täitma seadustes ja teistes õigusaktides ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.

3.2. Tööandja on kohustatud:

3.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi;
3.2.2. maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;
3.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
3.2.4. tagama ohutud ning tervislikud töötingimused vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse alastele õigusaktidele;
3.2.5. tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid;
3.2.6. looma töötajale võimalused enesetäiendamiseks ning tööalaseks arendamiseks;
3.2.7. täiustama töökorraldust ning võimaluste piires ergutama ja toetama edukamaid töötajaid;
3.2.8. täitma seadustes ja teistes õigusaktides, töölepingus ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud muus lepingus ette nähtud muid kohustusi.

3.3. Töötaja on kohustatud:

3.3.1. tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
3.3.2. täitma töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid;
3.3.3. kinni pidama töödistsipliinist ning ettenähtud tööajast;
3.3.4. õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi;
3.3.5. hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara;
3.3.6. jälgima, et tema töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda;
3.3.7. teatama töö vahetule korraldajale viivitamatult töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral need ilma erikorralduseta kõrvaldama;
3.3.8. hüvitama tööandjale töötaja kasutuses olevatele töövahenditele tehtud kulutused, kui need ületavad tööandja poolt kehtestatud limiidi;
3.3.9. hoidma, sealhulgas mitte kasutama enda huvides talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud või tema kasutuses olevat ameti- või ärisaladust töölepingu kehtivuse ajal, kui selline kohustus on ette nähtud töölepinguga;
3.3.10. kasutama töötaja kasutusse antud tööandja vara ainult tööandja huvides, see tähendab mitte kasutama tööandja vara ja töötaja kasutusse antud töövahendeid isiklikes ja kolmandate isikute huvides;
3.3.11. täitma seadustes ja teistes õigusaktides, töölepingus ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud muus lepingus ette nähtud muid kohustusi.

IV. TÖÖ- JA PUHKEAEG

4.1. Tööaja üldine norm ehk täistööaeg on vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele 8 tundi tööpäevas ja 40 tundi nädalas viiepäevase töönädalaga töötamisel;
4.2. Osaline tööaeg on tööaja üldisest normist lühem tööaeg, mida rakendatakse tööandja ja töötaja kokkuleppel (näit. 20 tundi nädalas ja 4 tundi päevas);
4.3. Lühendatud tööaja kestus, 35 tundi nädalas, on alaealistel (16-17 aastased, kes ei ole koolikohustuslased) töötajatel ning õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel;
4.4. Töötajale kehtestatud tööaega võib ajutiselt lühendada tööandja ühepoolse otsusega, kui sellega ei kaasne palgatingimuste halvenemine;
4.5 Igapäevane koolitöö toimub vastavalt tunniplaanile ning aasta üldtööplaanile;
4.6. Õpetaja üldtööaja hulka arvatakse:
4.6.1. Ainekavade ja materjalide koostamine ning täiendamine,
4.6.2. tundideks ettevalmistamine,
4.6.3. tundide andmine,
4.6.4. õppeülesannete koostamine ja parandamine,
4.6.5. eksamite vastuvõtmine,
4.6.6. õpilaste abistamine, nõustamine,
4.6.7. kasvatuslike ülesannete täitmine väljaspool tunde (õppeekskursioonid, matkad, koolipeod jne.),
4.6.8. osalemine töökoosolekutel ( koosolekud kooli õppe-, kasvatus- ja organisatsioonilise töö korraldamise küsimustes) ja ainesektsioonide, metoodikanõukogu, töörühmade ja projektgruppide töös,
4.6.9. lastevanemate nõustamine, vajadusel kodude külastamine,
4.6.10. asendustundide andmine 
4.7. Teenindava personali tööaeg on määratud töögraafikuga, mille kinnitab direktor;
4.8. Lühikesed puhkepausid (kuni 15 min.) einestamiseks või kohvijoomiseks selleks ettenähtud ruumis arvatakse tööaja hulka.
4.9. Õpetajatel algab tööaeg 15 minutit enne tema esimese tunni algust;
4.10. Õpetajatel ei ole lubatud lahkuda tundide ajal õpilaste juurest (klassist, töökojast, kehalise kasvatuse tunnist).
4.11. Direktori tööaeg on 08:00 – 16.00.
4.12 direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal tööaeg on 08:00 - 17:00 sh lõunapaus 1 tund,

4.13. Huvijuhi tööaeg on 10.00 - 14:30, 
4.14. Raamatukogu tööaeg on 12.:00 – 16.00.
4.15. Teiste administratiivtöötajate tööaeg on 08:00 – 16:30, sh lõunapaus 30 minutit.
4.16. Koosolekute toimumise aja määrab kindlaks direktsioon.
4.17. Õpetajaid lubab töölt lahkuda haigestumise juhul direktor või direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.
4.18. Koristajaid, töölisi ja valvureid lubab haigestumise puhul töölt lahkuda direktori asetäitja majandusalal;
4.19 Haiguslehele jäämise ja haiguslehe lõppemise kohta informeerib töötaja direktorit või direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Töövõimetuslehe esitab töötaja koheselt peale tööle naasmist sekretärile.
4.20. Muude erakorraliste äraküsimiste puhul esitab töötaja direktorile kirjaliku avalduse vaba päeva taotlemiseks.
4.21. Koolivaheaegadel on ette nähtud tööaeg. Vabad päevad antakse direktsiooni otsusega.
4.22. Tööaja hulka arvatakse direktori loal tööülesannete täitmisega mitteseonduvad alljärgnevad  toimingud:
4.22.1.  arsti vastuvõtul käimine
4.22.2. eemalviibimine töökohalt vähem kui üks tööpäev perekonnaliikme haigestumise või surma korral või perekonnas või elukohas asetleidnud tõsise õnnetusjuhtumi korral;
4.23. Töötaja avalduse alusel võimaldab direktor töötajale kuni kolm vaba päeva palga säilitamisega:
4.23.1. abiellumise puhul,
4.23.2. isale lapse sünni puhul,
4.23.3. pereliikme surma korral;
4.25. Puhkuste ajakava kinnitatakse direktori käskkirjaga hiljemalt iga kalendriaasta esimeses kvartalis.
4.26. Lisapuhkusepäevade saamiseks teeb töötaja kirjaliku avalduse direktorile, näidates ära soovitud lisapuhkusepäevad ja nende põhjendused.
4.27. Suvisel koolivaheajal on kool asjaajamiseks avatud tööpäevadel kell 9-13.

V. TÖÖ TASUSTAMINE

5.1. Tööandja kannab töötaja palga ülekandega töötaja poolt kirjalikus avalduses osutatud isiklikule arvelduskontole hiljemalt järgmise kalendrikuu 3. kuupäevaks.
5.2. Töötasu suurus määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel, võttes aluseks kehtiva palgajuhendi.
5.3. Vaidlused töötasu suuruse, lisatasude, kompensatsioonide, hüvitiste, asendustasu, puhkusetasu jmt. küsimustes lahendatakse eelkõige direktoriga ja seejärel vajaduse korral vastavalt seadusega sätestatud töövaidluse läbivaatamise korrale.

VI. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE, SIDUSTAMINE

6.1. Kooli juhib direktor, kellel on korralduste andmisel kõrgeim õigus. Direktor võib muuta kõigi teiste juhtide korraldusi, tuues ära oma otsuse motiivid ja põhjenduse.
6.2. Direktor annab välja kirjalikke korraldusi ja käskkirju koolitöö kõikides valdkondades.
6.3. Kooli pedagoogilised töötajad peavad täitma õppenõukogu otsuseid, neid võib muuta ja tühistada vaid õppenõukogu.
6.4. Direktori asetäitjatel ja töö vahetul korraldajal on õigus anda oma valdkonnas (vastavalt ametijuhendile) tööalaseid korraldusi.
6.5. Töö vahetud korraldajad on omas valdkonnas volitatud ja kohustatud lahendama kõiki tööalaseid küsimusi, selleks nad
6.5.1. töötavad välja töösuhteid reguleerivad juhendid, eeskirjad vms. ja esitavad need kinnitamiseks direktorile;
6.5.2. valmistavad ette lepingud, direktori käskkirjade jms. projektid ja esitavad need kinnitamiseks direktorile;
6.5.3. koostavad ruumide kasutamise graafikud, tööplaanid jms. ja esitavad need kinnitamiseks direktorile;
6.5.4. korraldavad neile alluvate töötajate instrueerimist ja teostavad kontrolli antud korralduste täitmise üle;
6.5.5. toovad oma probleemid ja ettepanekud töö korraldamiseks, teisi valdkondi puudutavad küsimused ning informatsiooni täitedistsipliini kohta regulaarselt direktsiooni nõupidamistele läbiarutamiseks.
6.6. Koolis ei ole ühelgi juhil eraldi vastuvõtuaega, nende poole võib pöörduda eelnevalt kokku leppides.
6.7. Tunniplaani koostab ja muudatusi teeb ainult direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Õpetajal ei ole lubatud klassi omavoliliselt tundi võtta või ära lubada.
6.8. Üksikute õpilaste mõjuvatel põhjustel tundidest äralubamise otsustab vastava aine õpetaja, kooliarst või klassijuhataja.

VII. VASTUTUS

7.1. Töödistsipliini rikkumine, s.o. töötajale pandud töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine töötaja süü tõttu toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise või seadusandlusega ettenähtud muu mõjutusvahendi kohaldamise.
7.2. Töödistsipliini rikkumise eest määrab kooli direktsioon alljärgnevaid distsiplinaarkaristusi:
7.2.1. noomitus (suuline ja kirjalik)
7.2.2. töölepingu lõpetamine (TLS §88).
7.3. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel kohaldatakse üldreeglina vastavalt töölepingu seaduse paragrahvile 88 , kui töötaja mõjuva põhjuseta süstemaatiliselt ei täida temale töölepinguga või töökorralduse reeglitega pandud kohustusi (puudub töölt, on tööl ebakaine, ei täida tööandja seaduslikke korraldusi, kahjustab tööandja vara, segab kaastöötajaid töötegemisel jms.) ja tal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole aegunud.
7.4. Tööandja võib töölepingu üles öelda  (töötaja vallandada) ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.
7.5. Enne karistuse määramist nõutakse töödistsipliini rikkujalt kirjalik seletus. Töötaja keeldumine seletuse andmisest ei takista karistuse määramist. Direktsioon määrab distsiplinaarkaristuse vahetult pärast üleastumise avastamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul üleastumise avastamisest arvates. Distsiplinaarkaristust ei määrata, kui üleastumise päevast on möödunud rohkem kui kuus kuud.
7.6. Töödistsipliini iga rikkumise eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Karistuse määramisel arvestatakse üleastumise raskust, toimepanemise asjaolusid ning töötaja eelnenud tööd ja käitumist.
7.7. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, milles on ära toodud selle määramise motiivid, tehakse karistatud töötajale teatavaks allkirja vastu kolme päeva jooksul. Vajalikel juhtudel tehakse käskkiri teatavaks kooli töötajatele.
7.8. Kui ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole töötajale määratud uut distsiplinaarkaristust, siis loetakse, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud.
7.9. Kooli direktor võib oma algatusel või kaastöötajate taotlusel anda käskkirja karistuse kustutamise kohta enne aasta möödumist, kui töötaja on näidanud ennast heast küljest.

VIII. TÖÖLÄHETUSED JA TÄIENDUSKOOLITUS


8.1. Direktoril on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole kooli mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta kauem.
8.2. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse majutuskulu ja sõiduraha vastavalt kehtivale seadusele.
8.3. Kohustuslikule täienduskoolitusele (uut õppeaastat ettevalmistav koolitus, uue õpiku, programmi vms. kursused) suunab pedagooge tööandja. Kohustusliku täienduskoolituse kulud hüvitatakse võrdselt töölähetuse kuludega.
8.4. Vabatahtlikule täienduskoolitusele minemiseks avaldab töötaja soovi kirjalikult, näitab sellel ära õppealajuhatajaga kooskõlastatud asendused ja direktori loal osaleb koolitusel. Vabatahtlik täienduskoolitus võib toimuda tööandja kulul või töötaja enda kulul.
8.5. Huvikoolitusel osalemine toimub samuti kui vabatahtlikul täienduskoolitusel osalemine. Huvikoolitus toimub töötaja kulul.
8.6. Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötaja avalduse alusel õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul.
8.7. Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust:
8.7.1. kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva,
8.7.2. magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva.
8.8. Töötaja, kes soovib minna täienduskoolitusele, töölähetusse või soovib oma õpilastega osaleda võistlustel, ülevaatustel, konkurssidel, olümpiaadidel jms. küsib direktorilt  loa ja lepib õppealajuhatajaga kokku tundide asendamise.
8.9. Töölähetuselt või täienduskoolituselt tagasi saabunud töötaja esitab kolme päeva jooksul direktorile suulise  kokkuvõtte ja tutvustab koolituse materjale kolleegidele.

IX. TÖÖTAJATE ERGUTAMINE, STIMULEERIMINE


9.1. Heatasemelise töö eest võib töötajatele avaldada tunnustust järgmiselt:
9.1.1. tänu 
9.1.2. kiitus (käskkirjana);
9.1.3. lisatasu määramine;
9.1.4. tänukiri;
9.1.5. rahaline preemia;
9.1.6. hinnaline kingitus;
9.1.7. “Aasta Õpetaja” kandidaadiks esitamine;
9.2. Tunnustuse andmisel on igal tunnustusel oma statuut:
9.2.1. tänu – ühekordse eeskujuliku tööülesande täitmise eest;
9.2.2. kiitus – antakse ühekordse eeskujuliku tööülesande täitmise eest või pikemaajalise heatasemelise töötamise eest;
9.2.4. tänukiri – antakse pikemaajalise eeskujuliku töötamise eest, eriti heatasemelise ühe- või mitmekordse tegevuse eest kooli heaks, eduka kooli esindamise eest, kooli aastapäeval pikaajalise töötamise eest koolis, kooli endistele töötajatele nende juubelitel;
9.2.5. rahaline preemia – antakse pikemaajalise eeskujuliku töötamise eest, eriti heatasemelise ühe- või mitmekordse tegevuse eest kooli heaks;
9.2.6. hinnaline kingitus – antakse kooli juubeliaastapäevadel teenekatele kooli arengusse suure panuse andnud töötajatele;
9.2.7. “Aasta Õpetaja” kandidaadiks esitamine – aasta parimale õpetajale, kelle valivad direktsiooni liikmed, õpilasomavalitsus ja õppenõukogu;

X. OMANDIKAITSE

10.1. Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta avaldada andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, välja arvatud juhud, kui neid andmeid nõuab Maksuamet, juurdlus- või eeluurimisorganid või kohus, riigikontroll, samuti muudel seadusega ettenähtud juhtudel.
10.2. Kooli vara hoidmine on kõikide töötajate kohustus. 
10.2.1. töötaja, kes ei suuda tagada talle usaldatud ruumi ja vahendite heakorda ja säilimist, hüvitab tekitatud kahju või puudujäägi ning ruum antakse üle teisele töötajale.
10.3. Ruumide kasutamisel järgivad õpetajad järgmisi nõudeid:
10.3.1. klassi õpilasi omapead ei jäeta;
10.3.2. pärast viimast tundi tagab õpetaja toolide tõstmise laudadele;
10.3.3. õpilastele kooli ruumide võtmeid ei anta;
10.4. Direktori asetäitja majanduse alal on kohustatud kindlustama uste lukustatavuse.
10.5. Ametiruumide uksed tuleb neist lahkudes sulgeda, vajadusel lukustada.
10.6. Tööandja ei vastuta töötajate varale nende endi hooletusest tekitatud kahju eest.
10.7. Tööandja varale tekitatud kahju nõutakse selle tekitajalt sisse kas asendamise või uuendamise hinna ulatuses.
10.8. Tööandja süül töötaja varale tekitatud kahju hüvitatakse kas asendamise teel või uue muretsemisel tehtud kulutuste osas.

XI. TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS

11.1. Töö vahetu korraldaja on kohustatud:
11.1.1. enne tööle lubamist selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, vajadusel korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alast teadmiste kontrolli ja täiendõpet;
11.1.2. mitte lubama töötajat tööle, mille tegemiseks ta pole välja õppinud;
11.1.3. nõudma töötajatelt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmist;
11.1.4. jälgima masinate, seadmete jm. töövahendite olemasolu ja korrasolekut;
11.1.5. andma töötajaile ettenähtud kaitserõivad, -jalatsid ja muud kaitsevahendid enne töötaja tööle asumist;
11.1.6. viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, selle alusel koostama kirjaliku tegevuskava
11.2. Töötaja on kohustatud:
11.2.1. osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
11.2.2. järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
11.2.3. läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
11.2.4. kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ja hoidma neid töökorras;
11.2.5. tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhtistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
11.2.6. kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest;
11.2.7. täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;
11.2.8. õpetaja on kohustatud instrueerima õpilasi võimalikest ohtudest nende tunnis. Keemia, füüsika, arvutiõpetuse, tööõpetuse, kehalise kasvatuse õpetajad on kohustatud läbi viima ohutustehnikaalast väljaõpet oma aines ja tegema selle kohta kirjaliku märke päevikus;
11.3. Narkootiliste ja toksiliste ainete kasutamine ja levitamine koolis ja kooli territooriumil on rangelt keelatud.
11.4. Alkohoolsete jookide tarvitamine ja levitamine, samuti ka suitsetamine on koolis ja kooli territooriumil on keelatud.

XII. MUUD KÜSIMUSED

12.1. Kooli vara kasutamine isiklikuks otstarbeks:
12.1.1. töötajatel on õigus kasutada kooli ruume vastavalt kokkuleppele tasuta.
12.2. Kõik muud töökorralduse reeglites lahendamata küsimused lahendatakse kahepoolsete kokkulepetega, kui seadusaktid ei näe ette teisiti.